Книги, похожие на «Christine Dwyer Hickey, Nääps»

Romaani «Suure meistri käsi» peetakse gruusia proosa üheks tippteoseks. Selles on kujutatud perioodi mis eelnes Gruusia ajaloo «kuldsele sajandile», nõndanimetatud Gruusia renessansile (XII saj.), mida iseloomustab riigi erakordselt suur sõjaline ja poliitiline võimsus ning kultuuriline õitseng. Käsitletud ajajärgul – XI saj. alguses – kestab Gruusias juba eelmise sajandi lõpul alanud võitlus riigi ühendamise eest ning on märgata esimesi edusamme kunsti, eelkõige arhitektuuri valdkonnas. Teose süžee aluseks ongi võetud Svetitshoveli peakiriku ehitamine Mtshetas. Romaanis figueerivad ajaloolised tegelased kuningas Giorgi, katoolikos Melkhisedek ja ehitusmeister Arsakidze.

Samalt autorilt on ilmunud:Tagurpidi valed (2011) ka e-raamatTule eile meile (2012) ka e-raamatKuidas, palun? (2013) ka e-raamatÄratundmishirm (2014) ka e-raamatMaya (2016) ka audio raamatVikerkaare taga ja ees (2018)Maya ja värvid (2018)Tutvustus:Ootamatusteks pole me keegi nii valmis, et oma eluga joonelt edasi minna.Lugu räägib ühe mahajäetud noore naise Eleriini väga kiire tempoga kulgenud aastasest perioodist. Viimane pool aastast satub aega, kus mitte keegi mitte midagi ei tea. Päeval, mil kuulutatakse välja ülemaailmne pandeemia ning Eestis eriolukord, valib Eleriin oma Itaaliast haigena saabunud ülemuse peitmiseks saladustest tiine Kesk-Eesti metsatalu. Rahu asemel seab ta ohtu paljude inimeste elud. Mis selles metsatalus ikkagi toimub? Mis seos on hiigelsuurel kasvuhoonel ja kavandatud kahel atentaadil? Eriolukorra lõppedes, kui ennustatakse sügisese teise laine tulekut, peavad loo kangelased, üks edukas eksklusiivseid brändikaupu müüv firma ja bussitäis Soome pensionäre maha ühe korraliku jõulupeo. Etteulatuvalt juulis ja ikka metsatalus.

Ma sattusin Raudiku külla esimest korda siis, kui piiritsooni tulnud võõrast igal sammul valvati ja jälgiti, sest suur Nõukogude riik oli oma piiride puutumatuse pärast alalises hirmus. Mind võlus selle paiga kaunis loodus ja ahistas see, et seal peremehetsesid võõrastes mundrites inimesed, kes olid Eestimaa ja eestlaste peremeesteks saanud. Saatuse tahtel olen hiljem käinud Raudikul kümnete aastate jooksul, elanud kaasa selle rannikuküla allakäigule ja tundnud rõõmu, et lõpuks on elu selles kodututega asustatud külas hakanud ülesmäge minema. Ärgu otsitagu selles romaanis konkreetseid paiku ja inimesi, sest tegevus võib toimuda mis tahes põhjaranniku külas. Meie maarahva käekäik on poole sajandi jooksul selleks piisavalt ühetaoline olnud.