Книги, похожие на «Christine Dwyer Hickey, Nääps»

"Laura paneb tähele, kui tark on Ema. Kui topakad on külalised. Ema ei räägigi peaaegu midagi, pelgalt Siberis kasvavatest kaunitest lilledest, marjaohtrast taigast, seenekohtadest, milliseid siin, Lames, kuskil pole ega saagi ealeski olema, aga külalistele näib, et Ema ikkagi räägib.Külalised lahkuvad rahulolevalt, et on nõndapalju Siberi kohta teada saanud. Laura teab kindlapeale, et Ema ei räägi. Seda, mis oli.Isa ka ei räägi, ta lobiseb vaid igasugu jahilkäikudest, oravatest, karudest ja vöötoravatest, räägib naljakaid anekdoote, aga need pole õiged Siberi-lood.Külalistele tundub, et on.Külalised on uudishimulikud, nad pärivad Lauraltki, aga Laura teab, et Siberi kohta tuleb keel hammaste taga hoida. Teab küll ja kõik. Siberi kohta ei tohi mitte kunagi, mitte kuskil ega mitte kellelegi mitte midagi rääkida! Miks? Sellepärast, et niikuinii keegi ei mõista, niikuinii keegi ei usu, selgitas Isa. Sellepärast, et normaalne inimene ei saavatki seda mõista. Arvatakse, et me pole ise normaalsed, selgitas Ema.Aga kõige tähtsam – koerakoonlaste pärast. Laura peab selle meelde jätma ning teadma nagu oma viit näppu. Et koerakoonlased ei taha, et keegi Siberist räägiks. Koerakoonlased tahavad Siberit peita nagu kass oma sitta. Koerakoonlastel on kõikjal silmad ja kõrvad. Kui Siberist räägitakse, siis koerakoonlased võtavad kinni ja saadavad Siberisse tagasi. Kas Laura saab sellest aru?Māra Zālīte (1952) on Krasnojarski krais, küüditatute perekonnas sündinud Läti luuletaja, näitekirjanik ja Läti kirjanduselu üks olulisemaid isikuid. Zālīte looming sai Lätis tuntuks juba 1970. aastatel, mil ilmusid tema esimesed luuletused. Luule kõrval hakkas Zālīte kirjutama draamasid, sidudes kokku ajakajalisi ja ajatuid teemasid.Lisaks luulele on ta kirjutanud ka laulutekste, oratooriumite tekste ning libretosid mitmete läti heliloojate loomingule, nagu Raimonds Pauls, Zigmars Liepiņš, Pēteris Vasks jt. Zālīte seni kõige tuntum teos oli 1988. aastal kirjutatud rokkooper „Lāčplēsis“, milles Zālīte talle omasel moel kasutas nii mütoloogilisi kui ajaloolisi motiive ja sidus selle parasjagu valitseva poliitilise olukorraga.Romaan „Viienäpu” on üks viimase aja Läti populaarsemaid raamatuid, see pälvis 2014.aastal kirjanduse aastapreemia ja seda tõlgitakse juba mitmetesse võõrkeeltesse. See on ere autobiograafiline lapsepõlveraamat, milles autor kirjeldab perega Siberist naasmist ning 50.-60.ndate vahetuse Lätimaa elu. Romaani peategelaseks on viieaastane Laura, kes kõiki sündmusi lapsesilmadega kaeb. Võib öelda, et selle romaaniga said lätlased endale korraga päris oma Viivi Luige “Seitsmenda rahukevade” ja Leelo Tungla “Seltsimees lapse”.

Vaesunud Eldridge’i krahv pärib varanduse ning otsustab oma head õnne ka sõpradega jagada. Ta korraldab neile uhke peo, kuid esitab ühe nõudmise: kõik ta sõbrad peavad endaga kaasa tooma kauni noore naise, kurtisaani, kes asub teistega võistlema, et leida võrreldamatu kaunitar. Võitja kuulub krahvile.Üks tema sõpradest, Sir Edward Howe, lühidalt Harry, on aga hädas, kui tema valitud kurtisaan tulla ei saa. Kõigest hoolimata leiab ta siiski tüdruku, keda kaasa võtta – tüdruku, kes võib veel kõigist kaunim olla. Just see tüdruk avastab, et üks võistlejatest kavatseb krahvi uimastada… just see tüdruk leiab Harry teadvusetuna lebamas…

Romaan „Avameri. Kalamehe mõrsja” on järg romaanile „ Avameri. Kapten”. Romaanis jätkuvad SRTR Roobaku meeskonna ponnistused kalapüügil Aafrika vetes ning ootamatu dokiremont Luandas, kus samal ajal on poliitiline situatsioon läinud väga teravaks, kaldal käib sõda ja kohalikule nõukogude kogukonnale on välja kuulutatud 48-tunnine valmisolek evakuatsiooniks. Selles segaduses, kus keegi ei tea ega tahagi midagi teada, peab noor kapten Volmer näitama iseloomu. Kolhoosi Kaluri Poeg tegevusele on tugeva pitseri vajutanud babiidi-afäär, kuid sellele vaatamata peavad inimesed leidma võimaluse oma töid ja tegemisi jätkata ja nagu ütleb püügiosakonna ülem Olev Räim: „Alati on kusagil midagi uuritud ja puuritud, mida meie sinna parata saame. Meie jätkame oma taotlusi ja asja ajamist sama rahulikult ja järjekindlalt kui varem …”

Jo Nesbø põnevikul „Macbeth” on Shakespeare’i näidendi kondikava ja tegelased, aga sündmustik on viidud 1970. aastate nimetusse troostitusse tööstuslinna.Korruptiivne politseiülem Kenneth on juhtinud linna moraalse laostumise mülkasse. Tema surma järel tekib lootus, et linna elujärg hakkab paranema, kui politseiülemaks kutsutakse aus ja põhimõttekindel Duncan.Politseinikud Macbeth ja Duff, noorpõlvesõbrad, kes kasvasid koos üles lastekodus, on paistnud silma võitluses rivaalitsevate narkojõukudega. Nüüd konkureerivad mõlemad samale kõrgele ametikohale. Samal ajal punub Lady, Macbethi elukaaslane ja mõjukas kasiinoomanik, enda ja oma armastatu jaoks auahneid ja mõrvarlikke plaane.Kõige taustal tegutseb narkoparun Hekate, Nähtamatu Käsi, kes on harjunud oma tahtmist saama ja mängib inimeste nagu malenuppudega.Jo Nesbø (snd 1960) on norra krimikirjanik, kes on pälvinud ülemaailmse tuntuse oma sarjaga politseinik Harry Holest.