Книги, похожие на «Александр Куприн, Must välk»

Reklaamiagentuuris töötav Klara Vinter oli enda meelest edukas, sest miks muidu teda jälgiti ja kadestati. Kes ta oma sisemiselt olemuselt oli, mida tegelikult oskas või tahtis, sellest polnud ta sõpradel ja tuttavatel aimugi ja keda see ikka huvitas, kui see talle endalegi midagi ei tähendanud. Oluline oli sära tema ümber ja info, mida ta oma ekraanile paiskas. Klara oli veendunud, et kui ta ei saanud reaalselt olla selline, nagu tahtis, lõi ta endast sotsiaalmeedias profiili, mis oli nii täiuslik, et ta hakkas ka ise uskuma, et ongi selline. Hiljuti maalt linna tulnud noorel ehitajal Voldemar Paimanil polnud midagi peale oma kutseoskuste. Ta oli oma meelest küll juba üht-teist elult õppinud, et olla arukas ja tark või siis vähemalt püüdlik ja teadlik, kuid oli asju ja olukordi, mis jäid ilmselt elu lõpuni selgusetuks.
Alati võib leida põhjenduse, miks me midagi teeme või tegemata jätame, eriti veel siis, kui ollakse noor – kõik on ju tõlgendamise küsimus. Kui inimene ei suuda või ei oska ise otsustada, siis on väga hea, kui leidub mõni sõnumitooja, kes lihtsalt tuleb ja ütleb, kuidas ellu jääda, kuhu edasi minna, või siis mil moel lihtsalt õnnelik olla.

Elas kord sultan kolme väikese pojaga, kellele keegi midagi õpetada ei suutnud. See kurvastas nii sultanit kui ka tema naist.Ühel päeval tuli paleesse võlur ja ütles: «Kuidas mulle tasud, kui õpetan su kolm poega lugema ja kirjutama ja teen neist lugupeetud mehed?»Sultan vastas: «Annan sulle poole oma varandusest.»"Ei," ütles võlur, «sellest ei piisa.»"Annan sulle pooled linnadest, mis mulle kuuluvad," pakkus sultan."Ei, see ei rahulda mind." vastas võlur."Mida sa siis soovid?" imestas valitseja.Aafrika muinasjutt

Elasid kord kolm õde, kõik väga ilusad. Ühel kaunil päeval kiskusid nad tee ääres lina. Sealt juhtus mööda sõitma kuningas, kes neiusid märkas. Ta käskis hobused kinni pidada ja alustas juttu.

Elas kord mees, kellel oli nooruke tütar. Tüdruk oli üks lahkemaid ja armsamaid inimesi, kes ilmas elanud. Hea iseloomu oli ta pärinud oma emalt, kellest südamlikumat inimest olnuks raske leida.Mees soovis, et tema tütrel oleks ka ema, ja otsustas abielluda. Kahjuks valis ta oma teiseks abikaasaks kõige uhkema ja upsakama naise, keda eales nähtud. Naisel oli ka kaks tütart, kes olid kõiges täpselt ema moodi.

Raamat räägib armsa loo talumehest, tema naisest ja nende pöidlapikkusest pojakesest. Pöialpoiss osutub igati nutikaks ja saab vaatamata oma väiksele kasvule kõigega hakkama. Millised seiklused Pöialpoissi aga ees ootavad, saab igaüks juba ise lugeda!