Книги, похожие на «Александр Куприн, Must välk»

Lauri Leesi saatesõnast: Küsida prantslaselt, kas ta on lugenud «Kirju minu veskilt», on sama, mis küsida eestlaselt, kas ta on lugenud «Kevadet». Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamata jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Prantsuse lapsed kasvavad siiani La Fontaine'i ja Daudet' vaimus, nende kahe mehe loominguta oleksid nende kooliõpikud kas just õhemad, aga espriilt argisemad küll. Daudet' veskijutud viivad meid sooja ja päikeselisse Provance'i, trubaduuride maale, mille värviküllust oleme harjunud imetlema Vincent van Goghi maalidel, kuid ka nende eesti kunstnike taiestel, kes omal ajal Pariisis õppisid ning ka Daudet' sünnimaad aeg-ajalt külastasid.

Paatelamu Antigone Reini jõel oli kuulunud pensionärist kooliõpetajale, kuni selle romantilise elupaiga omandas kohaliku linnateatri intendant. Nüüd leiti lõhutud ja verepritsmeis paatelamu mõned kilomeetrid Baselist allavoolu, kuid jäljetult olid kadunud teatrijuht ja tema tantsijannast kaaslane. Intendandi laip tõmmati kuue nädala pärast Reinist välja, tantsijannat ei suutnud Baseli saamatud politseijõud enne leida, kui pensionile saadetud komissar Peter Hunkeler asjasse selgust toob.

Tuntud sportlane ja naistekütt Darlestoni hertsog näis alati pigem kangelasena minevikust kui kuninganna Victoria aegse kõrgseltskonna liikmena. Pärast kirgliku armusuhte lõppemist tunneb ta korraga sundust minna Egiptusse, kus sisemine õhutus kihutab teda järeleandmatult Luxorisse.Templi varjus ootab teda tõbise misjonäri tütar. Kõrbetaeva all ja mineviku kajades saavad Irisa ja hertsog järjest lähedasemaks. Leina ja hädaohte jagades avastavad nad esimese joovastava suudlusega uuesti armastuse, mis sai alguse aegade hämaruses.

Polnud kahtlustki, et Aldridge’i markii oli ta elu päästnud. Külarahvas oli veendunud, et ta on nõid. Nad vedasid ta jõe äärde, et teha viimane katse. Kui ta upub, on ta süütu. Kui jääb veepinnale, on ta süüdi. Õnneks suutis markii veenda märatsevat rahvahulka teda vabastama. Markii pilgu läbi oli naine liiga ilus ja süütu, et olla nõid. Ja ometi nõidus see ronkmustade juuste ja siniste silmadega kaunitar ta ära, mida polnud seni suutnud ükski teine naine.

Krimiosakonna vaneminspektor Andres Västrik ehk Vistrik (nagu teda semud kutsuvad) on jõudnud punkti, kus kõik ta ümber laguneb: naine tõstab majast välja, tütar ignoreerib, tööl juhtub üks apsakas teise otsa, sest tema moraal ja intuitsioon on lihtsalt nii tugevad selle jama jaoks. Tagatipuks pagendatakse ta Pärnu kriminaaltalitusse, kus tema paarimeheks määratakse kena operatiivtöötaja Rita Leidpalu. Algab uus elu.