Книги, похожие на «Nancy Huston, Murrangujooned»

Õhk on püssirohusuitsust hall ja hägune. Kõik peale minu on pihta saanud. Minul ei ole sinikatki.Djursholmi üldgümnaasium on haruldane koht, kus võivad ristuda miljonärivõsude ja getonoorte teed. Ühel maihommikul kohtuvad klassiruumis viis õpilast ja õpetaja. Kohtumine lõpeb traagiliselt. Üheksa kuud hiljem astub 18-aastane Maja kohtu ette. Kas ta on tõesti süüdi kõiges, mida prokurör ja ajakirjanikud talle süüks panevad? Ja kui tema ei ole süüdi, kes siis on?Kohtupõnevik „Vesiliiv” maalib Maja pilgu läbi pildi kolm nädalat kestvast kohtuprotsessist ja vaatab tagasi eelnenud sündmuste jadale. Miks ja kuidas läks nii, et Majast ja Sebastianist, kooli populaarseimast paarist, said koolitulistajad? Kes tegi midagi valesti või jättis tegemata? Kuidas on võimalik, et suhtest saab lõks ja need, kes peaksid hoolima, pööravad pilgu kõrvale? See on nüansirikas lugu armastusest ja reetmisest, süüst ja õiglusest, pealtnäha ilusa muretu nooruse pahupoolest, hoolimatusest ja kurbade tagajärgedega jaanalinnumängust.Teos pälvis 2016. aastal Rootsi parima kriminaalromaani auhinna.

Kollaazromaan „Mate Hari” on pühendatud neile töövõtjaile kellele on tööandja kunagi öelnud: «Kes sa niisugune oled, et suuremat palka tahad? Ole õnnelik, et sul üldse on võimalus meie firmas töötada.»Romaani „Mate Hari” järg on romaan „Olle” (ehk „Voliniku saatus”).

Ainult vähestel inimestel on võime maailma oma elukaaslase vaatemättalt näha. Sellest tekkiv vastuolu loob perekonnas pingeid ja konflikte, mis järjest kasvades võivad viia lõpuks niisuguse ebaõnnestunud abielu katkestamiseni. Enamasti järgneb sellele juriidiliselt vormistatud lahutus, millega määratakse ka seniste abielupoolte omavahelised kohustused. Ometi võib ka nii juhtuda, et kumbki pooltest ei soovi kogeda senist eluebameeldivalt paljastavat lahutusprotsessi ja elavad juriidiliselt endiseltabielus olles teineteisest sõltumatut elu.Romaani „Irdabielu“ teineteisest hingeliselt irdunud peategelased olid juba ligi kakskümmend aastatkoos elanud, kui nende ees avanes ootamatu võimalus oma elu ümber korraldada. Paraku ei suutnud nad kokkuleppele jõuda ja nii sündiski omaette abieluvorm, irdabielu,kus abielutunnistusega seotuks jäänud abikaasad elavad kumbki eraldi oma, teineteisest sõltumatut elu.

Tõnn Sarv ei ole tavaline eestlane. Võib-olla varem oli, aga pärast seda kui ta Taimaale elama sattus, näeb ta Eesti elu mõnevõrra teistmoodi. Piltlikult öeldes isegi nii, nagu vaataks ta seda kusagilt teiselt planeedilt. Kaugelt Taimaalt, kus – nagu ta ise tunnistab – inimesed suure osa ajast ei teegi suurt midagi, vaid tunnevad elust rõõmu, paistab eestlaste pidev sagimine-trügimine, materialismikultusele orienteeritus hoopis teistmoodi. Sealt Eestis käies võib kodumaa teda rõõmustada, ent niisamuti ka kurvastada. – Askur Alas, Eesti Ekspressi ajakirjanik.