Книги, похожие на «Nancy Huston, Murrangujooned»

Kui ma 2014 aasta kevadel «Ilusa Elviira» esimesed read kirja panin, ei teadnud ma veel, et sellest pikem lugu saab. Veel vähem oskasin aimata, et see jutt üht vana traditsiooni jätkab, mis rahva hingele ikka armas olnud.Mõtlesin esmalt hoopis, et jutustus tuleb natuke sedamoodi nagu need lugematud artiklid naistelehtedes: «20 meest, kellega peab kohtuma, enne kui leiad õige» või «15 põhjust, miks eesti naine endale meest ei saa».Panin igaks juhuks julgelt mehi kõvasti juurde, nii saja ringis.Aga müstilisel kombel läks teisiti. Ja välja tuli hoopis ilus ja kurblik jutustus noorele ja vanale, iseäranis õpetuseks tütarlaste emadele, hale lugu ühe naisterahva ilmsüita kannatamisest. Avastasin, et isegi üsna sarnase pealkirjaga raamat on vanal ajal juba ära tehtud – «Ilus Melusiina». Rahvas on ikka armastanud kenasid ja kurbi jutte, koguni nõnda palju, et need raamatud on ribadeks loetud. Kes siis ei tahaks lugeda ilusa naise kurvast ja raskest elust! Kuigi Elviira elus on vähe krahve, koopaid ja kitselehmasid, on seal ometi nii ülendavalt kaunist kui ka hirmsaid hingekuristikke.

Mart Kivastiku (1963-21..) esimeses esseekogumikus kirjeldataksejermakofiliku pieteeditundega Kunsti ja noormutiliku jultumusegaKunsti tegijaid. Tegijatel jääb üle kas solvuda või armastada Kunstirohkem, kui iseennast. Ars longa… Õnneks räägib autor peamiselt endast. Ja ehkki tema meistrikäegavisandatud portreed on kraabitud mõõgapidemega ateljeede jakõrtside seintele, tunneb uue aastatuhande lugeja seal eksimatultära tõepärase pildi Lennart I valitsusaja kirjandus-, kunsti-, jateatrielu kommetest ja inimestest. Raamatu (esseede) peategelasteks on: Toomas Raudam Imat Suuman Hannes Varblane Valentin Kuik Peeter Volkonski Lembit Saarts Ago Teedema Mart Kivastik Lembit Kurvits Aleksander Müller Jaak Tuksam Enn Tegova Jüri Ehlvest Elmo Nüganen Kalev Kudu Ervin Õunapuu Lennart Meri

Hando on äsja keskkooli lõpetanud tavaline noormees. Või siis mitte päris tavaline. Aga selles eas on ju kõik pisut erinevad. Laheda elukoha otsingutel ülikoolilinnas jõuab juurahuviline poiss koos sõpradega majani, mis peidab endas üht õudset saladust.„Punk ei ole surnud” autori Hugo Vaheri teine noorsooromaan räägib tühjana seisnud maja hõivanud hakkajatest noortest, kes vaatamata oma vanusele ise oma elu korraldamisega suurepäraselt hakkama saavad. See on jutustus suvest ja sõpradest, hoolimisest ja armastamisest, ei puudu ka tubli annus närvikõdi. Tegu on noorteromaanikonkursil ära märgitud tööga.