Книги, похожие на «August Kitzberg, Murest murtud»

Hiljuti vanglast vabanenud Mõrtsuk-Anders teenib leiba suurtele gangsteritele pisikesi tööotsi tehes. Tema elu võtab aga ootamatu pöörde, kui ta kohtub naispastoriga, kes on südames ateist ja kelle on kogudus just kantslist ära ajanud, ning kolmandajärgulise hotelli kodutu registraatoriga, kes peab elama peost suhu, sest ta vanaisa raiskas ära kogu tema päranduse. Kolmekesi ühendavad nad jõud, et viia ellu hulljulge plaan, mis põhineb Mõrtsuk-Andersi hirmuärataval kuulsusel ja erilistel oskustel. Plaan töötaks suurepäraselt, kui Mõrtsuk-Anders ei kipuks küsima – milleks see kõik? Kui Mõrtsuk-Anders pöördub oma eksistentsiaalsetes otsingutes juba Jumala poole, saavad kaaslased aru, et olukord on väljunud nende kontrolli alt. Jonasson laseb lugejal naerda ja end mõnusalt tunda, pakkudes samal ajal ainest sügavamaks järelemõtlemiseks. Jonas Jonasson on Rootsi ajakirjanik ja ettevõtja, kes tegi ühel hetkel elus kannapöörde ja hakkas kirjanikuks. „Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad (sekka ka mõni vaenlane)“ on autori kolmas romaan pärast maailmakuulsaks saanud raamatuid „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ (e.k 2012) ning „Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga“ (e.k 2014). Jonassoni raamatuid on välja antud neljakümne viies riigis ja müüdud üle kümne miljoni eksemplari.

1986. aasta volbriööl tapetakse Loode-Skånes ühe lossi lähedal kuueteistkümneaastane tüdruk. Jääb mulje, nagu oleks tegemist rituaalmõrvaga. Tüdruku kasuvend mõistetakse kuriteos süüdi, kohe pärast seda kaob tüdruku ülejäänud perekond jäljetult.2019. aasta kevadel kolib arst Thea Lind lossi. Juhuslikult leiab ta iidvana tamme tüvest kummalise eseme ning hakkab surnud tüdruku lugu lähemalt uurima. Samal ajal avastab ta sarnasusi tüdruku lapsepõlve ja enda valulise mineviku vahel, üha kindlamaks muutub tema veendumus, et tõde vana tragöödia kohta pole tegelikult päevavalgele tulnud. Ja et 1986. aasta kevadel oli ohvreid rohkem kui üks.„Kevadohver” on Anders de la Motte menuka aastaaegade sarja viimane ja iseseisev osa. Selle varasemad osad on esitatud Rootsi Krimiakadeemia parima krimiromaani nominentideks.

29. detsembril 1951.a. Serga külas, Meremäe vallas, Võrumaal, nägi ilmavalgust pisike poisinääpsuke, kelle edasine elu on kulgenud sedamoodi, et sellest raamat võis saada. Autori eelmine teos “Kuuvirvendus" sündis lastelaste jaoks. Temas on ajastute hõngu ja «Taadu» toimetamist selle keskel…Põliste Setomaa juurtega olles ja suurema osa elust looduslähedast eluviisi mõtetes hoides, sündis kirjutamisainet ka edaspidiseks. Käesolev teos “Olla keegi teine" on raamat sellest, millisena on autor oma kujutlustes näinud ühe Setomaa küla sündi tollel kaugel ajal, kui metsad olid suured…

Romaan algab idüllilises miljöös, kui äsja abiellunud Paul ja Elisabeth Delroze jõuavad pulmakingiks saadud Ornequini lossi, mis asub mõne kilomeetri kaugusel toonasest Saksa piirist. Selle lossi lähedal on kunagi aastate eest mõrvatud Pauli isa. On 30. juuli 1914.Äkki saabunud sõjakeerises kistakse noored lahku. Paul astub sõjaväkke, Elisabeth satub vaenlase kätte. Paulil tuleb nüüd astuda vastu oma kodumaa vaenlastele, samas püüab ta leida oma naist. Võitluste käigus kohtub ta ka oma isa mõrtsukaga, kes nüüd juhib vaenlase spioonide võrgustikku…Maurice Leblanci ühe eeskujuna on sageli nimetatud A. Dumas´d, ja ka «Mürsukillus» on musketärlikku hoogu, seekord küll ilmasõja süngete dekoratsioonide taustal.Prantsuse kirjanik Maurice Leblanc (1864-1941), kelle loodud tegelaskuju Arsenè Lupin on prantsuse kultuuriruumis sama tuntud kui Sherlock Holmes inglastel, kirjutas romaani "Mürsukild " kohe pärast I maailmasõja puhkemist ja esmakordselt ilmus see 1915. aasta alguses ajakirjas järjejutuna.

Selle raamatu lühikokkuvõte võiks kõlada: 500 lehekülge puhast satiiri.Kirjutatuna kaheksakümnendate keskel on satiir loomulikult tollase ühiskonna aadressil (aru ma ei saa miks autorit pokri ei pistetud?), kuid tegelaskujud nagu demagoog, aktiivne loll, karjerist, pisikorruptant ja mõtteloid inimene on aktuaalsed tänagi.Ka lõualõksutaja tüüp, millised toona punaparteis suuga suurt linna tegid on igapäevased külalised meiegi meediapildis.Nagu lubatud sai: Satiir, kuid ei, tegelikult on tegemist ikka vägagi tempoka seiklusromaaniga mida läbib punase joonena tegelane justkui Ilfi ja Petrovi kelmiromaanist «Kuldvasikas» (millele autor ka vihjab).Kui me toome segaduse tekitamiseks mängu veel miljon rubla, natuke armastust, ja lubame, et romaanis näksatakse neidist rinnast ning et olulist rolli mängib ka labidas ja hullumajastki pole pääsu, siis usute vast küll, et igav see raamat ei ole!Mõnusat lugemist!