Книги, похожие на «Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski, Muinasjutt Troikast»

"Will Hurley on Dublini elitaarse St. John'si kolledži nägus ja sarmikas tudeng – ja ühtlasi sarimõrvar, kes uputab oma ohvrid Grand Canali mudastesse vetesse. Vaid 19-aastasele Willile mõistetakse eluaegne vanglakaristus ja ta lukustatakse psühhiaatriahaiglasse.Väikelinna tüdruk Alison Smith tuleb koos parima sõbra Liziga Dublinisse õppima ja armub Willi, kuid õnnelik ja piduderohke tudengielu ei kesta kaua. Liz leitakse kanalist – ja Kanalimõrtsukaks osutub poiss, kelle kõrval ta hommikuti ärkas. Alison tõmbab oma senisele elule kriipsu peale, kolib Hollandisse ega tõsta enam jalgagi Iirimaale.Aastaid hiljem koputavad Alisoni uksele Garda uurijad teatega, et kanalist on leitud järjekordne laip. Ikka veel luku taga istuv Will lubab anda kasulikku infot, kuid nõustub rääkima üksnes Alisoniga. Vastumeelselt nõusse jäädes satub noor naine valede keerisesse, mis pöörab pea peale tema senised arusaamad ning ähvardab lõpuks uputada ka teda ennast. Catherine Ryan Howard (1982) on iiri kirjanik ja elab Dublinis. 2019. aastal lisas Guardian „Valetaja tüdruku“ 50 silmapaistvaima naisautori kirjutatud kriminaalromaani nimekirja. Will Hurley on Dublini elitaarse St. John'si kolledži nägus ja sarmikas tudeng – ja ühtlasi sarimõrvar, kes uputab oma ohvrid Grand Canali mudastesse vetesse. Vaid 19-aastasele Willile mõistetakse eluaegne vanglakaristus ja ta lukustatakse psühhiaatriahaiglasse.Väikelinna tüdruk Alison Smith tuleb koos parima sõbra Liziga Dublinisse õppima ja armub Willi, kuid õnnelik ja piduderohke tudengielu ei kesta kaua. Liz leitakse kanalist – ja Kanalimõrtsukaks osutub poiss, kelle kõrval ta hommikuti ärkas. Alison tõmbab oma senisele elule kriipsu peale, kolib Hollandisse ega tõsta enam jalgagi Iirimaale.Aastaid hiljem koputavad Alisoni uksele Garda uurijad teatega, et kanalist on leitud järjekordne laip. Ikka veel luku taga istuv Will lubab anda kasulikku infot, kuid nõustub rääkima üksnes Alisoniga. Vastumeelselt nõusse jäädes satub noor naine valede keerisesse, mis pöörab pea peale tema senised arusaamad ning ähvardab lõpuks uputada ka teda ennast. Catherine Ryan Howard (1982) on iiri kirjanik ja elab Dublinis. 2019. aastal lisas Guardian „Valetaja tüdruku“ 50 silmapaistvaima naisautori kirjutatud kriminaalromaani nimekirja. "

Alisonil on olemas kõik. Jumaldav abikaasa, hurmav tütar ja tõusuteel karjäär – talle on äsja antud kaitsta esimene mõrvajuhtum. Aga kõik ei ole kunagi nii, nagu paistab …Ainult üks õhtu veel. Siis teen sellele lõpu.Alison joob liiga palju. Ta jätab oma pere hooletusse. Ja tal on armulugu kolleegiga, kelle kalduvus piire ületada võib olla suurem, kui Alison taluda suudab.Ma tegin seda. Ma tapsin ta. Mind peaks kinni pandama.Alisoni klient ei eita, et ta pussitas oma abikaasat – ta tahab end süüdi tunnistada. Ja siiski on tema loos midagi sügavalt valesti. Selle naise päästmine võib olla Alisoni esimene samm iseenda päästmise teel.Ma vaatan sind. Ma tean, mida sa teed.Kuid keegi on Alisoni saladustest teadlik. Keegi, kes tahab, et Alison tehtu eest maksaks, ja kes ei peatu enne, kui Alison on kõigest ilma jäänud.Paeluv romaan, mis uurib hirmu ja iha, armukadeduse ja reetmise, armastuse ja viha võimu. „Veriapelsin” toob meieni suurepärase uue hääle psühholoogilise põneviku maastikul.

2001. aastal ilmus Jaan Krossi viimane romaan «Tahtamaa», mis räägib maa tagastamisest õigusjärgsele omanikule 1990. aastate alguses ja erineb Krossi teistest romaanidest selle poolest, et see ei põhine mitte ajaloolisel uurimustööl, vaid inimkogemusel. Enne «Tahtamaad» kirjutas Kross 1990. aastatel veel viis romaani: «Väljakaevamised» (1990), «Tabamatus» (1993), «Mesmeri ring» (1995) ja «Paigallend» (1998).

„Muutlik“ on tuntud eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdi uus proosateos. Žanriliselt võiks seda pidada pihtimusromaaniks, kuna raamatu sisuks on diplomaadist kirjaniku igapäevatoimetused Lätis ja Eestis viimastel aastatel. Samas eristab teost tavapärasest romaanist see, et peatükid on fragmentaarsed ja segamini paisatud, ajaline lineaarsus on kadunud. Raamat ühendab ülima personaalsuse ülima igavikutundega. Argipäevakirjeldustest kasvavad välja hoopis suuremad küsimused aja ja sündmuste suhtelisusest, kogu inimrabelemise mõttekusest ning olemise talumatust kurbusest.

Rootsi kirjaniku L. Anderssoni (s 1970) romaan on iseseisev järg romaanile „Omavoli” (eesti keeles 2015), mis pälvis prestiižika Augustpriseti. Terava pilgu ja rohke huumoriga lahkab Lena Andersson sel korral armukese rolli meie kultuuris, samuti sügavale juurdunud arusaamu, mis armukolmnurka juhivad.Ester Nilsson on tagasi. Ja ta ei ole midagi õppinud.Viis aastat pärast Hugo Raski kohtab Ester Olof Steni. Juba esmakohtumisel reageerib tema keha tuttavalt: ta on ülepeakaela armumas. Olof ei tee saladust, et on abielus Ebba Silfversköldiga, kuid hakkab samal ajal Estriga kohtuma. Nad alustavad suhet, ehkki Olof ei luba seda nii nimetada, sest ta on ju abielus ja tal ei ole vähimatki kavatsust Ebbat maha jätta. Aga mida ta siis Estrist tahab?Ester ostab auto, et saaks Olofit teatrietendustele, kohtingutele ja igale poole mujale sõidutada. Suved muutuvad Estri jaoks väljakannatamatuks, sest suved veedavad abielumehed oma abikaasadega. Ester Nilssonist on saanud armuke. Kuid Olof Sten on vägagi ambivalentne ja lootus, et ta oma naise maha jätab, tundub igati õigustatud.