Книги, похожие на «Ado Grenzstein, Mõttesalmid»

Igaühel on oma lugu … kuid kas sellel on ka vääriliselt õnnelik lõpp?Emilia on just naasnud oma idüllilisse Cotswoldi kodulinna, et päästa pereäri. Nightingale’i raamatupood on raamatusõprade jaoks nagu täitunud unistus, ent parimad palad pole mitte ainult raamatutes, mida ta müüb – Emilia klientidel on jutustada omaenda lood. On mõisaproua, kes peidab saladust sügaval oma südames; üksikisa, kes otsib raamatuid, mida jagada pojaga, kuid kes pole päris see, kes ta näib olevat; ning lootusetult häbelik kokk, kes üritab koguda julgust, et jutelda mehega, kes talle meeldib … Ja mis puutub Emiliasse, kas tal õnnestub täita isale antud lubadus ja päästa Nightingale’i raamatupood?Veronica Henry „Kuidas leida armastust raamatupoes“ on ülistus kõikidele raamatupoodidele, milles viibimine on autorile olnud suurim rõõm. See on nauditav lugemine kõigile neile, kellele meeldib aega veeta raamatuid sirvides ‒ aega, mis möödub kiirelt, kuid pole kunagi raisatud.

Margo armus Raysse juba kooliajal. Poiss oli Margost vanem ega osanud kahtlustadagi, et üks noorema klassi tüdruk õhkab tema pikkade ripsmete ja tumedate silmade järele. Pärast kooli jättis noormees oma kodulinna ja temast sai kuulus ajakirjanik. Armuleek Margo põues aga ei kustunud ning ta unistas endiselt nende kohtumisest, et mehe südant vallutada. Ja saatus kinkiski talle selle võimaluse.

Louis-Ferdinand Céline (1894–1961) on 20. sajandi silmapaistvamaid prantsuse kirjanikke. Tema romaanid tõid esimest korda prantsuse kirjandusse suulise kõnekeele ja sootuks uue vaatenurga maailmale. “Reis öö lõppu” on 1932. aastal ilmunud Céline’i esikromaan, mis on tänaseni üks tema loomingu loetumaid näiteid. Vaimukas kõnekeelne romaan jutustab peategelase, meditsiiniüliõpilase Ferdinand Bardamu seiklustest Esimese maailmasõja keeristes, Aafrikas, Ameerikas ja viimaks ühes prantsuse provintsilinnas. Ühtaegu teravalt ühiskonnakriitiline ja ülimalt stiilne meistriteos, kujutab “Reis öö lõppu” endast läinud sajandi prantsuse kirjanduse üht kõige eredamat saavutust.

Valimik austria kirjanduse klassiku, Viinis sündinud ja surnud ning seal eluaeg arstina töötanud Arthur Schnitzleri (1892 – 1931) novelle (eesti keeles esmatõlkes). Inimese alateadvuses elavad jõud, mis ei allu mõistuse kontrollile, eelkõige seksuaalsus; naine kui mõistatuslik sfinks; armastus kui mäng, millel on alati ka tume, sageli otse surma viiv varjupool; truudus armastajate ja abikaasade vahel parimal juhul vaid õnnelik juhus – need on Schnitzleri loomingut, nii tema proosat kui kogu maailma lavadel (ka Eestis) ülipopulaarseid näidendeid läbivad igavesed teemad.

Kas minna mehele lapsepõlvest vihatud nõole või suunduda poolmüstilise aarde otsinguile, et päästa perekond laostumisest – selline valik seisab iidse aristokraatide soo järeltulija ees. Uhke ja sõltumatu Augusta eelistab abielule seiklust, kuid kaval saatus määrab talle teekaaslaseks salapärase tundmatu.