Книги, похожие на «Ann Granger, Mõrvahooaeg»

Ellie Mack oli täiuslik tütar. Ta oli viieteistkümneaastane, kolmest lapsest noorim. Teda armastasid ühtviisi nii ta vanemad, sõbrad kui ka õpetajad. Tema ja ta poiss olid unistuste paar. Kõigest mõne päeva pärast pidid läbi saama riigieksamid ja algama idülliline suvevaheaeg. Kogu elu oli ta ees valla.Ja siis oli ta läinud.Nüüd püüab ta ema Laurel Mack oma eluga edasi minna. Tütre kadumisest on möödas kümme aastat, abielu purunemisest seitse aastat, ja kõigest mõni kuu on möödas sellest, kui Ellie juhtumi viimane juhtlõng päevavalgele tuli. Kui Laurel kohtab aga kohvikus üht sarmikat meest, on talle enesele ehk kõige suuremaks üllatuseks, kui kiiresti nendevaheline flirt millekski sügavamaks kujuneb. Peagi tutvub ta juba Floydi tütardega – ja mehe noorem laps Poppy võtab Laureli hingetuks.Sest Poppy näeb välja nagu Ellie. Ja nüüd hakkavad küsimused, millega Laurel on püüdnud kõigest väest rahu teha, teda uuesti vaevama. Kuhu Ellie läks? Kas ta jooksis tõesti kodust minema, nagu politsei on pikka aega kahtlustanud, või oli tema kadumisel mõni valgustkartvam põhjus? Kes see Floyd õieti on? Ja miks meenutab ta tütar nii jahmatava täpsusega Laureli enda kadunud tüdrukut?Lisa Jewell on rahvusvaheline menukirjanik, kelle sulest on ilmunud 17 romaani, sealhulgas New York Timesi ja Sunday Timesi bestseller „Ja siis oli ta läinud“. Jewelli teoseid on ingliskeelsetes maades müüdud üle kahe miljoni eksemplari ja neid on tõlgitud enam kui kahekümne viide keelde. Lisa elab koos abikaasa ja kahe tütrega Londonis.

Lugesin selle raamatu läbi. No ja mis ma oskan kosta. No ei tea kohe. Mõni lugu oli nagu natuke naljakas. Mõni ajas päris kõvasti naerma. Mõni lugu kippus väheke ropuks kätte, aga tuleb tunnistada, et jäi siiski elulisuse piiridesse. Üks lugu pani kaasa noogutama ja imestama, et kuidas ma küll ise sellistele praktilistele mõtetele pole tulnud. Päris mitmes kohas üllatusin, et muidu väga tõepärases loos astuti ainult tilluke sammuke reaalsuse piirist üle ning tulemus kohutas. Aga võib-olla on minu piirid lihtsalt kitsamad kui autoril? Kummaline on ka see, et autor minu nime kasutab. Algul olin pahane. Siis aga lõin käega – las kasutab, kui tahab. Ei viitsi nii tühiste asjade peale pahandada. Eks ma mõistan ka, et autori sooviks on palju raamatuid müüa. Ja kena pseudonüüm aitab ju sellele ainult kaasa. Pealegi on mu nimi väga huvitav. Ütleksin isegi, intrigeeriv: Lõuna-Eestist pärit vana perekonnanimi ja selle ees saksidelt laenatud eesnimi. Hakka või ise kirjutama. Armin Kõomägi

Tõeliselt hirmutav. – Ruth WareSa näed oma töökaaslasi iga päev.Aga mis on see, mida sa nendes ei näe?Amira, Sarah, Paula, Ewan ja Charlie on aastaid koos töötanud – nad teavad, millist kohvi keegi neist eelistab, kelle isiklik elu on üks suur sasipundar, kes ei saa laste pärast öösiti magada. Kuid nende mugav kontorirutiin lüüakse segi, kui saabub uus agressiivne ülemus…Korraga muutub õhustik kõhedaks. Kes salamisi teisi vihkab?Keda piinab minevik?Kes on suuteline mõrvaks?Tammy Cohen on kirjutanud mitu tunnustatud romaani, mille keskmes on peretülid. Psühholoogiliste põnevikega on ta saavutanud aga erakordse menu. Cohen elab Põhja-Londonis koos elukaaslase ja kolme (peaaegu) täiskasvanud lapsega ning ühe halvasti käituva koeraga. Paremat psühholoogilist põnevikku on raske leida. – C. L. TaylorVärske lähenemisega ja nutikas psühholoogiline triller. See oli suurepärane! – Clare Mackintosh.Nauditavalt terav põnevik. – Heat MagazineSee kaasahaarav põnevik annab kontorisuhetele täiesti uue mõõtme. – Closer MagazineHäiriv, pinget täis ja täiesti võimatu käest panna. – Woman & HomeHoiab lugeja teadmatuses kuni päris lõpuni välja. – i MagazineJahmatavate pööretega põnevik, mis üllatab lõpuni välja. – Sunday MirrorPeajagu teistest üle. – Daily MailTõeliselt pöörane. – Emma Kavanagh