Книги, похожие на «Chris Forester, Mõrv Green Islandil»

Raamat räägib kolm vahvat lugu, mille tegelaseks on karu. Muinasjutus „Miks karu kardab inimest” katsuvad karu ja sääsk inimesega rammu. „Mees ja karu jagavad saaki” pajatab loo sellest, kuidas mees karu üle kavaldas ja karu suures hädas rebase nõu vajas. Muinasjutus „Karu ja lammas” loete sellest, miks karud ja lambad sõbralikult koos ei saa elada.

Raamat toob teieni kaks toredat muinasjuttu. Matthias Johann Eiseni muinasjutt „Tark kuningatütar” räägib jutukast ja ninakast printsessist, kes läheb naiseks ainult sellisele mehele, kes ta jutuga ära võidab. Juhan Kunderi „Ilus minia” jutustab aga loo kolmest vennast, kes isa päranduse pärast võistlema hakkavad ning kauneima särgi, maitsvaima leiva ja ilusaima minia koju tooma peavad. Kes vendadest võidab ning kelleks muutub madu, saate lugeda juba raamatust.

Aastad mööduvad kiiresti, seda teavad kõik. Vahel on aga nii mõnus minna ajas veidike tagasi, kas siis oma noorpõlve või lapseikka, et meenutada, kuidas oli elu siis, kui meie Eesti oli veel osake suurest liidust ja aegadest, mil Eestist sai taas vabariik. Ka tol ajal elasid inimesed oma elu – tegid tööd, armastasid ja armukadetsesid.... Midagi tolleaegset ei ole uus tänapäevalgi – seda kinnitavad neist aegadest jutustavad, kergelt humoorikad, aastate jooksul kirjutatud lood. „Aegu ammuseid“ on Jüri v. Graubergi ja Monika Rahuoja-Vidmani neljas ühiselt kirjutatud raamat, kuid pole mingil moel seotud nende kirjutatud triloogiaga „Viirus“-“Tõbised“-“Ravi“.

Candy on noor ja kaunis naine ning tal on põhimõtted. Ühte nendest järgib ta igal pool ja alati. Talle ei tule pähegi, et ta seda kunagi ka murda võiks. Kuid saatus on väga kaval, vahel ei ole tal midagi inimeste proovilepaneku vastu, ja selle elu, kes tema ohvriks on langenud, ei ole eriti kerge.

Igast inimesest jäävad eluteele jäljed. Nendest moodustub rada, mida tema järeltulijad järjest püsivamaks ja laiemaks tallavad, et hilisematel põlvkondadel oleks kergem seda mööda kõndida.Erandliku elusaatusega Helene oli tubli maanaine, kellel paraku ei olnud järeltulijaid. Ta tegi oma igapäevatööd nurisemata ja muretsemata, et tema tööst siia ellu jäetud jälg on nagu lummetallatud rada, mis järgmisel kevadel kaob ja olematusse haihtub.