Книги, похожие на «Aare Kristoforos Arndt, Mõranenud helbed»

Inimese tunded ja mõtted liiguvad ta tegudega koos samu radu, põigates tõe ja õiguse otsinguil kuhu iganes. Autor jälgis ja fikseeris Senryu värsivormis mitmeid oma tegemisi kahe aasta jooksul. Eks ta, mõte siis, kippus nagu tollel ajuti tavaks, ka perutama ja vembutama – ega nuringi olemata olnud.

„KOHA PIIRIDE PEAL“: “KOHAGU MERI ja mis teda täidab/ Tema sirutab käe vee kohale /Armastus on tugev nagu elu /Kui sa lähed läbi vee/ kannab sind laine/ Kui sa käid tules /sa ei haihtu ja leek ei kõrveta sind/ Arm ja arm/ arm ja arm/ kohiseb elu”, lk5.Ingel Taela luulekogu peegeldab rannikualade maastikke, merd ning sedagi, mis on olnud, elab praegu ja kestab tulevikus. Põlvnedes Saaremaa Rahuste looduskaitsealalt Sõrve poolsaarel, kus laiuvad meie paremini säilinud rannaniidud, on ta sündinud ja kasvanud neisse maastikesse ka olemuslikult.

Omapärane luulekogu, inspireeritud Õnne tänava Alma ja tema austaja Einari loost.“Teemade valik on siin laialdane alates armust, valust, mõtisklustest ja lõppedes filosoofilise kõikemõistvusega. Tähelepanuväärsed on tema [Einar Karmiku] tähelepanekud õnne, viimse armastuse, saabunud eluõhtu rõõmude kohta jne. Eriti muljetavaldavad on tema melanhoolsed passaažid õnneihalusest ja õnnetänavalt leitu suhtes. Nagu ta ise ühel nukrushetkel allakirjutanule tunnistas – kui juba Petrarcal oli Laura, miks siis temal, Einaril, ei või muusaks olla Õnne tänava Alma,” kirjutab Ago-Endrik Kerge lembesalmiku saatesõnas.

Kirepi (Kostina) küla on mitmekultuuriline piiriala – Euroopa Liidu piir ja Peipsi järv jäävad jalgrattasõidu kaugusele. Lähedal Padakõrve metsades leidub jälgi noorema kiviaja asustusest. Siia asusid sajandite eest ümber vene vanausulised, kes elasid eestlastega kõrvu. Kolhoosikord hävitas nii vanausuliste traditsioonid kui eestlaste talukultuuri. Seda põnevamad on ajaloo jäljed looduses ja inimestes. Vahur Afanasjevi (1979) kümnes raamat on justkui Pythease maailmakirjeldus, temagi rändab mööda maad, ent ka mööda aega. Luulevormis lugudes kõlab võimsa üldistusena Eesti küla ajalugu ning tänapäev.Kaur Riismaa, toimetaja