Книги, похожие на «Джордж Р. Р. Мартин, Mõõkade maru II: Veri ja kuld»

Tõeliselt hirmutav. – Ruth WareSa näed oma töökaaslasi iga päev.Aga mis on see, mida sa nendes ei näe?Amira, Sarah, Paula, Ewan ja Charlie on aastaid koos töötanud – nad teavad, millist kohvi keegi neist eelistab, kelle isiklik elu on üks suur sasipundar, kes ei saa laste pärast öösiti magada. Kuid nende mugav kontorirutiin lüüakse segi, kui saabub uus agressiivne ülemus…Korraga muutub õhustik kõhedaks. Kes salamisi teisi vihkab?Keda piinab minevik?Kes on suuteline mõrvaks?Tammy Cohen on kirjutanud mitu tunnustatud romaani, mille keskmes on peretülid. Psühholoogiliste põnevikega on ta saavutanud aga erakordse menu. Cohen elab Põhja-Londonis koos elukaaslase ja kolme (peaaegu) täiskasvanud lapsega ning ühe halvasti käituva koeraga. Paremat psühholoogilist põnevikku on raske leida. – C. L. TaylorVärske lähenemisega ja nutikas psühholoogiline triller. See oli suurepärane! – Clare Mackintosh.Nauditavalt terav põnevik. – Heat MagazineSee kaasahaarav põnevik annab kontorisuhetele täiesti uue mõõtme. – Closer MagazineHäiriv, pinget täis ja täiesti võimatu käest panna. – Woman & HomeHoiab lugeja teadmatuses kuni päris lõpuni välja. – i MagazineJahmatavate pööretega põnevik, mis üllatab lõpuni välja. – Sunday MirrorPeajagu teistest üle. – Daily MailTõeliselt pöörane. – Emma Kavanagh

Raimund Merz tunneb Moritzit ja Florianet juba lapsepõlvest, nende elu keskpunktiks on üks metsistunud aed külaserval. Kui nendega liitub Inger, taanlasest kunstniku tütar, moodustub nelikust sõpruskond, kuniks mõlemad poisid tüdrukusse armuvad. Inger valib Moritzi, paar saab ka Raimundist ja auahnest Florianest. Aastaid hiljem ristuvad nende teed uuesti, andes Raimundile võimaluse selgelt näha, kui tühine on tema elu ilma Ingerita. Meeleheitlikult otsib ta teed tagasi iseenda ja oma minevikuga leppimise juurde. Otsingud kulmineeruvad reisiga Lyoni, ühe maali juurde, mis lummab teda samamoodi nagu lapsepõlv metsikus aias.Mirko Bonné suur armastusromaan toob Goethe „Hingesugulaste“ teema tänapäeva. See uurib tüllimineku ja võõrdumise põhjuseid ning loob haarava portree mehest, kes leiab jõudu oma olemuse varjust välja astuda.Mirko Bonné (snd 1965) on avaldanud romaane, luulekogusid, esseesid ja reisikirju, tõlkinud saksa keelde muu hulgas Sherwood Andersoni, Emily Dickinsoni, John Keatsi, Grace Paley ja William Butler Yeatsi teoseid. Oma loomingu eest on Bonné pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.

Oskar Lutsu «Kevade», «Suve» ja «Sügise» vältimatu ja loomulik järg, mida tuleb pidada Tootsi-lugude viimaseks vaatuseks alapealkirjaga «Pildikesi raugapõlvest». Selleks kutsub meid oma saatesõnas üles Hando Runnel. Kuna O. Lutsu algkäsikiri pole säilinud, siis kutsus «Talve» ilmumine esile rohkesti poleemilisi vastukajasid, elevuses oletati koguni teadlikku müstifikatsiooni. Mainitud saatesõnas leidub fragmente Arnold F. Karu, väljamõtlemata ümberkirjutaja päevikust, mis heidab valgust sellele, kuidas Oskar Lutsu «Talve» käsikiri A. Karu kätte sattus ja missugune saatus seda viimaks tabas. Mida asjast ka ei arvataks, ilus kingitus igaks jõuluks on see «Talve» vastuvaidlematult!

Võromaa sydames on kaardilt leitamatu Räestu kylä, autori maailma keskpunkt. Lõunaeestilistes panoraamides saavad hääle Virunuka kalme inimesed ja rahvasuu, kohalikud romantikud Adson ja Jaik, vanavanemad, lapsepõlv, kassid, jõed, kivid, teised, kolmandad ja veel Keegi.

Blackheathi häärberis toimuval suurel maskiballil tapetakse peretütar Evelyn Hardcastle … ja see pole esimene kord. Ta on mõrvatud sadu kordi. Noormees ärkab metsas, huultel karjatusena naise nimi, keda ta ei tunne. Hullem veel – tal pole aimugi, kes ta on ja kus ta viibib, või kuidas sinna sattus. Läheduses kriiskab põgenev naine, kõlab püstolipauk. Häärberis luurib ringi halastamatu pussitaja, sadistlik lakei, kes naudib oma ohvrite hirmutamist. Aga tema ohvrid pole sugugi juhuslikud – see, keda lakei jahib, on Aiden Bishop. Aiden on püütud lõksu kummalisse mõrvamüsteeriumisse, kannul halastamatu mõrtsukas ning mõistetud korda ühte ja sama päeva aina uuesti, ainsaks ülesandeks lahendada Evelyn Hardcastle’i mõrv. Kaheksa päeva. Kaheksa erinevat keha. Kolm konkurenti. Võimatu ülesanne. Stuart Turtoni debüütromaan „Evelyn Hardcastle’i seitse mõrva“ on kaasahaarav ja originaalne vihjete, leidude ja järelduste ämblikuvõrk, mis suudab üllatada viimaste lehekülgedeni välja. Kui Agatha Christie kirjutaks „Black Mirrori“ episoodi, siis see võiks olla see.