Книги, похожие на «Lauren Groff, Moirad ja fuuriad»

Pythia on printsess Aileeni õetütar, kes elab koos tädi jatolle tütre Erinaga väikeses majas imepisikese elatusraha eest. PrintsessAileen on vapustatud, kui kuuleb kuninganna Victorialt, et ta tütar peababielluma poliitilistel põhjustel Vultarnia kuningaga. Windsori lossist kojujõudes kuuleb printsess, et ta tütar on vahepeal armunud ja keeldubkuninglikku käsku täitmast. Et päästa tädi kuninganna viha eest, asubPythia nõo kohale ja sõidab Vultarniasse. Enne tulevase pruudiga kohtumist onkuningas otsustanud teda vihata, kuid Pythia päästab abikaasa elu ja meesmuudab oma meelt.

Sügis on käes. Ühes Oslo kesklinna pangakontoris on juhatajal aega kakskümmend viis sekundit, et tühjendada sularahaautomaat. Tal kulub kolmkümmend üks sekundit. Röövel näitab turvakaamerasse kuut sõrme ja laseb maha naise, kelle on pantvangina sihikule võtnud. Vaneminspektor Harry Hole ärkab oma korteris, täielikus teadmatuses viimase öö sündmuste kohta, meeles vaid see, et oli kutsutud õhtust sööma oma kunagise armukese juurde, kes pakkus tšillirooga ja näitas valmimisjärgus kunstiteost, mille naine oli ristinud „Nemesiseks“.Oma kodust leitakse surnult naisterahvas, kes näib olevat teinud enesetapu. Surnukehal puuduvad vägivalla tunnused ja relval on vaid ühed sõrmejäljed. Juhtum näib olevat lahendatud. Ent kohale satub ka Harry Hole. Ta on eelmisel õhtul samas toas õhtust söönud, ja nüüd on Anna, mustlasverd kunstnik, surnud…Jo Nesbø (snd 1960) on Norra kirjanik ja muusik, endine börsimaakler, kes pühendus kirjutamisele pärast oma esikromaani “Nahkhiir” suurt menu. Inspektor Harry Holest jutustava krimisarja eest on Nesbø võitnud mitmeid auhindu, raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 9 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud 40 keelde. Viimati on eesti keeles ilmunud Harry Holest jutustavad romaanid “Lumememm” ja „Soomussüda“.432 lk

Solita uskus, et vihkab oma eestkostjat Calverleigh’ hertsogit, sest too jättis oma kohused pikaks ajaks unarusse. Pärast seda, kui ta leidis end ootamatult lossipeo külalisena, tema arvamus aga muutus. Väliselt igav hertsog oli tegelikult salateenistuse agent ja püüdis avastada viisi, kuidas jõudis India kontorist Põhja-Lääne rindele saadetud sõjaväeinfo mässajate kätte. Esiotsa kahtles hertsog Solita hoiatuses, et tema armuke, imekaunis vürstinna Zenka ja tema oletatav vend vürst Ivan on venelaste spioonid, kes üritavad temalt häbistamise ähvardusel raha välja pressida. Solita riskis eluga, et päästa hertsog hüpnotiseerimisest, ja sai teada, et mõne saladuse ilmsiks tulek võib olla kuulist surmavam. Surmaohus viibides kogesid hertsog ja Solita õnnejoovastust, mis trotsis neid lahutada püüdvat maailma.

Mika Waltari üks tuntumaid romaane „Sinuhe“, mis kirjeldab arst Sinuhe elu ja seiklusi umbes 1390-1335 enne Kristust, on tegelikult eesti keeles juba ilmunud – 1954. aastal Kanadas, väliseesti kirjastuses Orto. Tõlke autoriks eesti lingvist ja keeleuuendaja Johannes Aavik. Tänaseks on Aaviku tõlge vananenud, ka on seal kasutatud mitmeid keeleuuendusi, mis kunagi käiku ei läinudki. Samuti on Aavik tekstiga üsna loominguliselt ringi käinud, seda kohati muutes ja kohati lõike vahele jättes. 1954. aasta väljaanne ja sellest 1991. aastal tehtud kordustrükk on Eestis ka haruldusteks muutunud ega ole laiemale lugejaskonnale enam kättesaadavad, seega on Piret Saluri uus tõlge sellest Waltari parimaks peetud romaanist tänaseks enam kui asjakohane.

E. W. on martsipanimeister. Aga mitte lihtsalt meister, vaid kunstnik. Kuidas saab ühest täiesti harilikust Eesti maapoisist nõnda noobel ametimees? Sellest jutustab meister ise, alustades lapsepõlvest ja poisieast, esimestest kokkupuudetest naissooga, ootamatust pärandusest ja sellega kaasnevast kohustusest. Läbi nõukogude aja seikluste jõuab martsipanimeister küpsemasse ikka ning leiab lõpuks ka oma elu armastuse…