Книги, похожие на «Brigitta Davidjants, (Mitte just) armastuslugu»

Autori matkamälestused Virumaale 1935 aastast.[…]„Olen ikka asja peal väljas ja sõidan ka huvi pärast. Tahan tundma õppida, kuidas elatakse mitmes paigas meie kodumaal, ja sellest pärast noortele, kes alles vähe käinud ja näinud, jutustada.”Vanamees ei vasta alul midagi, kobab mööda taskuid, väänab tugeva plotski, siis ütleb juba palju sõbralikumalt:„Ah selle peal siis oled väljas. Aga kevadel käisid siin laiade pükstega noormehed, ütlesid ajalehe juurest olevat, klõpsutasid ülesvõtteid teha ja küsisid veidraid küsimusi. Et laulaksime neile ette mõne parvemeeste laulu. Kas laule maailmas vähe – otsigu raamatuist või laulikuist. Parvetamistöö ei ole laulupidu ega pulmapäev, et siin eri laulud peavad olema. Leivateenistus nagu iga teine töö. Seda tehakse leiva pärast, mitte lõbu pärast. Külatüdrukud kõõritavad heinamaal loogu võttes ka laulu, noor inimene laulab igal pool, ega ta siis tööd laulu pärast tee. Elu nõuab, kõht nõuab, riiet tahad saada, peavari olgu sul pea kohal. Peab vist julge ja osav olema, küsiti. Muidugi pead tundma oma tööd, mõistmata ei saa midagi teha ei parvetamisel ega mujal. Kas mõnikord ka vette kukutakse? Lapsed on need linnainimesed ja ajalehemehed. Muidugi tuleb ka seda ette. Teedki käies kukub inimene, miks siis mitte parvel. Ime, et ta veel seda ei küsinud, kas parvemehed vette kukkudes ka märjaks saavad. He-he…”[…]

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest. „Detektiiv Luuker Leebesurm: Sünged päevad“ on neljas lugu Derek Landy põrgulikult põnevast noorteseeriast.–Luuker Leebesurm on tõmmatud paralleeluniversumisse. Pole ametlikku, Pelgupaiga heakskiiduga plaani tema päästmiseks.Samas, planeerimine pole kunagi olnud Valküüria tugevaim külg…Kuid isegi, kui ta suudaks Leebesurma tagasi tuua, poleks äkki enam kuhugi tulla, kuna kamp pahalasi plaanivad hävitada Varjupaiga ja mõned väga võimukad inimesed soovivad Valküüria surma. Ja nagu sellest poleks veel vähe, on üsna tõenäoline, et sorts nimega Darquesse hävitab kogu maailma ja inimkonna ühes sellega. Leebesurm on läinud, kogu lootus on Valküürial. Kogu maailma raskus on Valküüria õlgadel ja saatus tema kätes. On tõesti sünged päevad.PABERRAAMAT SOODUSHINNAGA

Populaarse menuraamatu filmikujundusega uustrükk.Probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida, kuid avastab peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.Margus Karu esikromaan „Nullpunkt” tõusis kohe ilmumise järel 2010. aasta kevadel müügiedetabelite tippu ning juba samal sügisel arvati see soovitusliku koolikirjanduse nimekirja, kust praeguseks on jõudnud põhikooli kirjandusõpikutessegi. 2010. aasta lõpus pälvis romaan Betti Alveri nimelise kirjandusauhinna.„Nullpunkti” ainetel valmis 2011. aastal lavastus Rakvere teatris ning 2014. aasta lõpus linastub filmistuudio Allfilm ja Eesti Rahvusringhäälingu koostööna mängufilm ja kuueosaline telesari. Sarja režissöör on Mihkel Ulk, stsenarist Margit Keerdo-Dawson ning Johannest kehastab Märt Pius.

Hambaid risti surudes pigistas Kaaren välja kolmanda verepiisa. Võlukepid vihisesid üha kiiremini ja Hõbe lähenes lugemisega lehekülje lõpule: „ … saveat delo as sek asi eiem.”Kaaren sirutas jalad tiigipõhja poole, pani silmad kinni ja pomises: „Kitsevägi, kitsevägi, kitsevägi…”Järsku puudutasid ta jalad midagi siledat, kõva ja külma. Ta avas silmad ja seal see oligi – kuldne ring, mida läbis rist. Nad olid värava jälle üles leidnud!…Fantaasiaraamatus „Allikahaldjas” viib teaduse populariseerijana tuntud Tuul Sepp lugeja seiklema eesti mütoloogiailma. Kinnise loomuga 12-aastane Hõbe ja tema ülimalt innukas ajaloohuviline väikevend Kaaren veedavad suve maal rangevõitu vanaema ja leebe vanaisa seltsis. Tiigi põhjast avastatud värava kaudu sattuvad nad Unustusemaailma, kus tegutsevad meie esivanemate elu vürtsitanud, kuid tänaseks unustusehõlma vajunud värvikad kangelased ja nõiduslikud olendid. Mis aga juhtub, kui piirid Unustusemaailma ja pärismaailma vahel enam ei pea?

Raamatu lehekülgedel satub lugeja silmitsi põnevate sündmuste ja olukordadega, kus kohati kaob noorusliku süütu seiklusjanu ja ohtliku, kuritegeliku maailma vaheline piir. Mõnelgi lool on tõsieluline tagapõhi. Peast krabatud suusamüts, salapärane leid pajupõõsast, saatuslik autoõnnetus… Ometi pole tegu ainult kaasakiskuva sündmustikuga. Samavõrd huvipakkuvad on tegelaste vastuoluline sisemaailm, nende unistused, pettumused ja otsingud. Eneseteostus, noorte habras tundemaailm, sõprus ja esimene armastus – need on võtmesõnad.