Книги, похожие на «Mart Laar, Mitmekülgne konservatism»

Käesolev kogumik sisaldab Eesti ajakirjanduses varem avaldatud artikleid. Nendes kuuekümne kuues arvamusloos räägitakse Eesti poliitikast, Euroopa integratsioonist, rahvusvahelistest suhetest ja rahvusülikoolist. Nendel teemadel on autor sõna võtnud viimase 22 aasta jooksul nii poliitikuna kui ka teadlasena. Siin leiab lugeja kõnelemas maailmaparandaja ja küüniku, rahvavalgustaja ja eksperdi. Piiratud ajakirjanduslik formaat seab mõtteselgusele kõrgendatud nõudmised. Teravustatud vaatenurk tabab paremini sihtmärki. „Vähem on parem” on ühtaegu lühem ja loetavam.Ärgu lugeja arvaku, et kõnealused lood on tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud. Kaugel sellest. Nagu siis, nii ka praegu on paljud teemapüstitused üsnagi kõnekad kuumaks köetud arvamusplatsil.

Jüri Vilms oli 1917.a. populaarseim kuju. Suurepärane kõneleja ja väsimatu ajakirjanik selle sõna paremas mõttes; täis noorustuld ja hoogu, kuid küllalt tasakaalukas; kui inimene – elurõõmus ja armastusväärne, pikakasvuline ja imposantne – niisugune püsib ta mälestustes ja on läinud ajalukku. Raamatusse on kogutud selle populaarse kuju trükivalgust näinud protestikirjad, seaduste seletamised ja muud artiklid.

Kaja Kallase raamat MEP on valminud enam kui nelja aasta jooksul. Tegemist on praeguse Reformierakonna esimehe ja võib-olla ka tulevase peaministri ülestähendustega aastatest 2014-2018, mil ta esindas Eestit Euroopa Parlamendis. Päevikuna koostatud raamatus vahelduvad eraelulised ja tööalased sissekanded, mis annavad hea ülevaate noore naise rõõmudest Euroopa Parlamendis ja üksikema muredest võõra riigi pealinnas. Või vastupidi. Raamat annab mitmekesise, elava ja ilustamata pildi Euroopa Parlamendi liikme elust ja tööst. See on esimene eesti keeles ilmuv avameelne pilguheit Euroopa Parlamendi telgitagustesse.

Nõukogude Liidu lagunemisega sai läbi ka külm sõda, Venemaal algasid reformid ning tulevikku ennustati demokraatlike riikide sõbraliku kooseksisteerimisena. Täna on Lääne ja Venemaa vahel taas terav vastasseis, Venemaa on okupeerinud alasid Ukrainas, Gruusias ning räägitakse küberrünnakutest ja valimiste mõjutamisest. Unistus demokraatlikust ja usaldusväärsest partnerriigist Venemaast ei saanud täituma. See raamat küsib, miks see nii on. Kes lasi selle võimaluse käest? Kes kaotas Venemaa?Raamatu autor on tunnustatud ajaloolane Peter Conradi, kes on teinud põhjalikult tööd nii arhiivis kui asjaosalisi intervjueerides ning leidnud materjali ja lugusid, mis olid siiani teada vaid riikide tipp-poliitikutele ja nende abilistele. Raamat on halastamatult avameelne ja erapooletu, pakkudes uusi vaatepunkte nii vene- kui läänemeelsele lugejale.„Vähestel inimestel peale aastaid Moskvas töötanud briti ajakirjaniku Peter Conradi on paremad eeldused selgitada, mis läks Venemaal pärast Nõukogude Liidu langemist nii valesti, et sellest ei saanudki normaalset demokraatlikku riiki. Ja see küsimus on meile siin Eestis eriti oluline.“ Priit Hõbemägi, ajakirjanik„Selge, mõtlemapanev ja murettekitav. Kõik, kes soovivad mõista Vladimir Putini tõusu ja vene natsionalismi uut esilekerkimist, peaksid lugema seda Peter Conradi põhjalikule uurimistööle põhinevat muljetavaldavat raamatut.“ Victor Sebestyen, „The Making of the Modern World“ autor„Peter Conradi vaatab rahulikult ja kaalutletult idalääne suhete arenguid, mis ähvardavad maailma poolitada. Tulihingelise ja kallutatud debati ajastul pakub ta ajaloolist konteksti, mis on ülitähtis, et ratsionaalselt hinnata, kus me oleme ja kuhu oleme suundumas.“ Martin Sixsmith, „Russia: A 1,000 – Year Chronicle of the Wild East“ autor„Selle suurepärase raamatu teemaks on, kuidas maailm kaldus ühest külmast sõjast teise, ehkki vahepeale jäi sõbralik, ent kaugelt liiga lühike peatus rehvivahetuseks. Oma seitset Moskvas veedetud korrespondendiaastat ja selget sädelevat kirjutamisandi kasutades elustab Peter Conradi meeleolukas ja infoküllane jutustus häid ja halbu aegu, värvikaid karaktereid ja pöördepunkte, mis lõpuks ikkagi kusagile ei viinud." William Taubman, Pulitzeri preemia võitnud raamatu „Hruštšov: inimene ja tema ajastu“ („Khrushchev: The Man and His Era“) autorPriit Hõbemägi intervjuu Peter ConradigaMart Laari arvustus Rahva Raamatu blogis