Книги, похожие на «Grégoire Delacourt, Minu soovide nimekiri»

Tavaliselt vaikne Soodevahe on suve jooksul üllatavalt populaarseks muutunud. Pikalt kestnud ilusad ilmad meelitavad inimesi loodusesse: ühed lihtsalt matkavad või panevad ujumiskohas peo püsti, teised peavad fotojahti, käivad marjul ja seenel, püüavad kala, teevad trenni ning jooksutavad koeri. Ent on ka praktilisemaid tegevusi – kohalik talumees müttab traktoriga ringi ja haagiselamus suvitav tallinlane valvab püssiga suurt kartulipõldu.Aga miks kunagised Soodevahe elanikud oma taluvaremete juurde tulevad? Kas neid on tabanud nostalgialaine, et raiesmikuks raadatud metsa ühiselt taga nutta? Või tahavad vanad arved klaarimist?Kui laupäeva õhtul kõlavad lasud ja voolab veri, ilmuvad kohale raamatust „Jaanituli Käopesas” juba tuttavad kriminaalpolitsei uurijad Marko Tammik ja Piret Velliste, kes peavad asjasse selgust ooma. Nagu elus sageli, peituvad kurbmängu põhjused minevikus.Eet Tuule on varem avaldanud üheksa raamatut: „Trompetid udus” (2014), „Tagalaane valitsejad” ja „Poisike rukkis” (2015), „Sundsuvitaja” (2016), „Juured ja võrsed” ning „Keset ilu ja valu” (2017), „Eraku eksitus”, „Jaanituli Käopesas” ja „Metsatalu saladused” (2018).

Seferis taaselustas oma luules kreeka traditsioone ja mütoloogiat ning mõtestas nende abil kaasaega. „Müütiline jutustus“ on sümboolne rännak läbi Kreeka ajaloo, rääkides muu hulgas kreeklaste väljasaatmisest Väike-Aasia rannikult (1922), kust luuletaja pärit oli.

Romaan algab idüllilises miljöös, kui äsja abiellunud Paul ja Elisabeth Delroze jõuavad pulmakingiks saadud Ornequini lossi, mis asub mõne kilomeetri kaugusel toonasest Saksa piirist. Selle lossi lähedal on kunagi aastate eest mõrvatud Pauli isa. On 30. juuli 1914.Äkki saabunud sõjakeerises kistakse noored lahku. Paul astub sõjaväkke, Elisabeth satub vaenlase kätte. Paulil tuleb nüüd astuda vastu oma kodumaa vaenlastele, samas püüab ta leida oma naist. Võitluste käigus kohtub ta ka oma isa mõrtsukaga, kes nüüd juhib vaenlase spioonide võrgustikku…Maurice Leblanci ühe eeskujuna on sageli nimetatud A. Dumas´d, ja ka «Mürsukillus» on musketärlikku hoogu, seekord küll ilmasõja süngete dekoratsioonide taustal.Prantsuse kirjanik Maurice Leblanc (1864-1941), kelle loodud tegelaskuju Arsenè Lupin on prantsuse kultuuriruumis sama tuntud kui Sherlock Holmes inglastel, kirjutas romaani "Mürsukild " kohe pärast I maailmasõja puhkemist ja esmakordselt ilmus see 1915. aasta alguses ajakirjas järjejutuna.

Vlad Taltos on nõid ja palgamõrvar, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid. Dragaeras käib pidev vastasseis inimeste ja võlurite vahel – inimesed on alla surutud ja põlatud, mistõttu on ka Vlad palgamõrvari karjääri valinud – et tappa dragaeralasi.„Taltos“ on ajalises järjekorras kõige esimene Vlad Taltose lugu, milles ta tutvub veidi ennasttäis Dragaera aadliku isand Morrolaniga, läbinägeliku ja kergesti vihastava leedi Alieraga ning aastatuhandete vanuse ebasurnu, Dzuri mäel elava salapärase võluri Sethra Lavode’iga. Vlad hakkab mõistma, et neil on teda millegipärast hädasti vaja, ja leiab end ootamatult äärmiselt ebamugavatest paikadest. Kuid ta ei satu neisse üksi.