Книги, похожие на «Grégoire Delacourt, Minu soovide nimekiri»

Tõlkinud Iris-Barbara JeletskiSündmuste Horisont288 lkSelle raamatu peategelane on Freya Nakamichi-47. Ta on tulnud kasiinost välja dirižaabli rõdule ja mõtleb parajasti, kas mitte hüpata alla sinna Veenuse kaljude suunas, mis peaksid kusagil kolmekümne kilomeetri pärast vastu tulema, kui temaga hakkavad tüli norima „uued aristokraadid“, robotimaailma koorekiht, kellest kaks ulatuvad Freyale vööni. Järgneva võitluse käigus rebib Freya ühel väikemehel pea otsast, see aga ei takista peal talle ähvardusi järele karjumast.Freya on nimelt robot, konkubiin, erialaks 16. sajandi ungari rahvamuusika. Ta on ideaalne, täiuslik, aga saatuse julm nali on, et tema eesmärk muutus mõttetuks umbes 60 aastat enne ta aktiveerimist koos viimase inimese väljasuremisega. Mis aga ei takista kunagi inimeste poolt igale poole välja saadetud robotitel oma tegevust jätkamast… ja nii see tsivilisatsiooni rong kolinal edasi tossutabki.Raamat on austusavaldus Robert. A. Heinleinile ja Isaac Asimovile.

„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi.Romaani kirjutamise ajendiks sai tõdemus, et praegusele põlvkonnale on need aastad võõrad ja kauged, millest suurt ei teata. Kuid see on ju meie lähiajalugu.

Pühad on saabumas. Kõik ehivad, küpsetavad ja pakivad, aga … arstid-õed lähevad tööle. Adam Kay sukeldub oma hirmnaljakates, kohati hirmsates ja vahel lausa südantlõhestavates mälestustes tagasi aegadesse Briti meditsiinisüsteemis ja kergitab kilekardinat meditsiinitöötajate pühadeaja ees.„Oh sa püha(de) vahetus!“ on armastuskiri kõigile, kes rabavad tööd tervise eesliinil. Nad võtavad vastu beebisid, lõikavad, õmblevad ja panevad kipsi – täpselt nii, nagu parasjagu vaja ‒, ning paraku eemaldavad ka ohtralt kõiksugu vigureid kõikvõimalikest kehaõõnsustest.Need kakskümmend viis pühadelugu toovad sulle pisara silma nii meditsiinitöötajate igapäevaste kangelastegude pärast kui ka ohjeldamatust naerust naljakate olukordade üle, mida haiglas ootamatult tihti ette tuleb.Adam Kay on endine arst, kellest on tänaseks saanud auhinnatud koomik ja stsenarist. Temalt on varem eesti keeles ilmunud „See teeb haiget“ (2018).