Книги, похожие на «Grégoire Delacourt, Minu soovide nimekiri»

Vladimir Wiedemann oli üks 1970ndate Eesti hipi-underground’i keskseid kujusid. Ta omandas Tallinna Pedagoogilises Instituudis kõrghariduse vene filoloogias, täiendades end ka semiootika vallas. “Püha kaljukitse radadel” on Vladimir Jah Guzmani pseudonüümi all varem ilmunud vene keeles. Teos pakub magus-maagilist sissevaadet Vladimir Wiedemanni seiklustele Kesk-Aasias, mida ta külastas korduvalt alates 1970ndate teisest poolest. Siit sujub kulgemine mööda müstilisi pühapaikasid, Dušanbe turgusid, hüpnootilisi mäeahelikke, Lenini tänavaid kolme Lenini ausambaga ning nasvai, najaki või kanepipläru aurudes siserännakuid, mis võivad tipneda kohtumisega igaviku Buddha endaga. Samuti kuuleme nõukogude aja ilmselt kurioosseimast äriplaanist – trükkida koraani otse KGB ruumides Tallinnas ja müüa neid üüratu vaheltkasuga Kesk-Aasiasse, ning mitte jääda seejuures vahele. Terje Toomistu, antropoloog

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses „Fanny ja Alexander“ avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare’i „Hamleti“ lavastamine pereisa juhitavas teatris. Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

«Hirmu ja õuduse jutud II» pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest.Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, «Redonda kuninga» M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik «Usheri maja»-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Lisaks tutvustatakse Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.

Gereon Rath on uustulnuk nii Berliinis kui ka sealses kombluspolitseis. Äsja linna kolinud noor auahne komissar oli õnnetu eksituse tõttu sunnitud kodulinnast lahkuma. Ta on uues ametis kõrini tüdinud haarangutest ööklubides ja bordellides ning haarab võimalusest, kui satub kogemata silmitsi mõrvajuhtumiga. Kuid nõnda ärritab ta ohtlikku herilasepesa.Elajaliku piinamise jälgedega tundmatu laip on mõistatus, mille lahendamist mõrvakomisjon ei näi oluliseks pidavat. Aga Rath ei anna järele ning jõuab jälile Vene immigrantide ringkonnale. Vene opositsionäärid üritavad smugeldatud kulla eest relvi osta ja valmistuvad putšiks. Kulda ja relvi jahivad veel teisedki. Armusuhe mõrvarühma stenografeerija Charlyga ja mõrvagrupi siseinfo kasutamine omaenda erauurimise tarbeks ajavad Rathi elu aina segasemaks. Lõpuks saab temast endast kahtlusalune.Tegu on esimese raamatuga krimisarjast, mille tegevus leiab aset 20. aastate lõpu ja 30. aastate alguse Berliinis. See metropol mõjub oma rutakuses, värvikuses ja lõbujanus imekspandavalt modernsena – keset poliitilisi ja ühiskondlikke murranguid. Juba on esimesi märke kerkivast natsionaalsotsialismist. Viimast peab romaanikangelane veel süütuks asjaks ja lööb sellele käega. Sari on aluseks rahvusvahelisele teleproduktsioonile „Babylon Berlin“.