Книги, похожие на «Артур Конан Дойл, Minu sõber mõrvar»

Maailmakirjanduse romantikavaramusse kuuluv teos Tatjana Hallapi tõlkes.

„Lugu uuest perekonnanimest“ toob lugejateni Elena ja Lila loo järgmise vaatuse. Lila on hiljuti abiellunud ja asunud tegutsema perekonnaäris, Elena aga jätkab õpinguid ja maailma avastamist. Armastus, armukadedus, perekond, vabadus, pühendumine ja eelkõige sõprus – just need märksõnad on mõlema naise elus olulised. Abielu näib olevat Lila jaoks ahistav, vajadus end tõestada osutub Elena jaoks kohati liiga raskeks koormaks. Ometi seob kaht naist keerukas side, mis on mõlema elus määrava tähtsusega ja annab eluraskustega silmitsi seistes jõudu.Elena Ferrante on Itaalia nüüdiskirjanduse üks tähelepanuväärsemaid autoreid. Oma rahvusvahelist tunnustust pälvinud Napoli-romaanidega toob ta lugejateni universaalse ja liigutava loo sõprusest ja kuuluvustundest. „Lugu uuest perekonnanimest“ on tema Napoli tetraloogia teine raamat. Sarja esimene romaan „Minu geniaalne sõbranna“ ilmus kirjastuses Varrak 2016. aastal.

„Jevgeni Onegin“ on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud „vene elu entsüklopeediaks“, kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist. 1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – tundliku ja siira Tatjana ning kergemeelse Olgaga. See on kütkestav ja traagiline lugu armastusest, süütusest ja sõprusest. Puškin toob lugeja ette värvika galerii tegelasi ja pakub hulga kirjanduslikke, filosoofilisi ja autobiograafilisi kõrvalepõikeid – tihti satiirilisi. Sisu kõrval on tähelepanuväärne ka teose vorm. Puškin võttis seal kasutusele nn Onegini stroofi, mis koosneb 14 kindla riimiskeemiga värsist. Värsimõõt on nelikjamb.Eesti keelde on „Jevgeni Onegini“ tõlkinud Betti Alver. Tema tõlget peetakse Eesti tõlkeajaloos üheks silmapaistvamaks.

Nii, nagu ei ole võimalik pimedalt sündinule edasi anda lillede ja liblikate värve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on võimalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat jõudu vaid põgusalt puudutanud; nüüd, juba kõrvalseisjana, pole see teema enam sedavõrd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele läheneda ja näha, et see ürgne jõud võib ennast väga mitmel viisil avaldada.Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena säilinud midagi, mis suudab lugejat köita? Ma tänan kõiki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud!Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu