Книги, похожие на «Mae Lender, Minu Hiiumaa. Ähk läheb tarvis»

Kohutav avastus muudab paradiisis mesinädalaid veetva täiusliku paari elu igaveseks – pingeid täis psühholoogiline põnevusromaan on ideaalne valik Ruth Ware’i, Paula Hawkinsi ja Shari Lapena loomingu austajatele.Kas olete kunagi endalt küsinud, kui kaua aega kulub haua kaevamiseks?Enam pole tarvis sellega pead vaevata. Catherine Steadmani peibutav hääl hoiab teid tema debüütromaani lehekülgi keerates vaevata oma kütkeis. Teravalt läbinägelik ja põnevaid keerdkäike täis „Vees on asju“ ahvatleb lugejat silmitsi seisma lootustega, mille külge me meeleheitlikult klammerdume; ideaalidega, millest ihkame loobuda, ja täiuslike valedega, mida endale ette söödame.Mida teeksite teie, kui üks lihtne valik võiks teie elu muuta?Erin on professionaalse läbimurde piiril olev dokumentaalfilmide tegija, Mark suurte plaanidega nägus investeerimispankur. Kirglikult armunud paar suundub unistuste mesinädalaid veetma troopilisele Bora Bora saarele, kus nad naudivad päikest, liiva ja teineteise seltskonda. Ja siis, kristallselges sinises meres akvalangiga sukeldudes, leiavad nad veest midagi …Kas unistuste elu on tegelikult hoopis reaalsuseks saanud õudusunenägu?Noorpaar seisab ootamatult silmitsi ohtliku valikuga: kas nähtust rääkida või oma saladust varjata. Nad ei tee ju kellelegi midagi halba, kui nad asja enda teada jätavad? Nende otsus vallandab hävitava sündmusteahela …Catherine Steadman (snd 1987) on Briti näitleja ja kirjanik. Ta on mänginud mitmetes teleseriaalides (sh „Downtown Abbey“, „Lewis“, „Holby City“) ja filmides ning esinenud Londoni West Endi teatrites. 2016. aastal oli ta Laurence Olivier’ teatriauhinna nominent. „Vees on asju“ on tema esimene romaan.

Safari on suahiili keeles retk. Minu Tansaania-rännak sai teoks tänu abikaasa Sveni tööle Ida-Aafrika puidutööstuses ja kestis pisut rohkem kui kaks aastat. Jõudsime selle ajaga riigile ringi peale teha ja piiluda tansaanlaste hingesügavusse. Esimene aasta kulus imestamisele, teisel hakkas kohalik elufilosoofia „kiiret pole“ kujundama ka meie elurütmi.Ngorongoro, Ruaha, Tarangire, Manyara ja Serengeti, Kilimanjaro ja vürtsine Sansibari saar – Tansaania loodusest ja rahvusparkidest sai meie Meka. Kui Svenil hakkas tööl mõistus kokku jooksma või minul nägu mossi kiskuma, sõitsime loodusparki. Sellega oli päev ja nädal päästetud.Looduse kõrval õppisin tundma Tansaania inimesi, nende mentaliteeti ja ellusuhtumist. Sain teada, kuidas jääda ellu hullumeelses liikluses, eesliga matkata, ruutpesiti porgandeid kasvatada ja üllatada iseennast mäkketõusul. Ka seda, kuidas käituda, kui külla minnes ulatatakse kingituseks elus kana. Tansaania muutis mu maailma värviliseks. Igas mõttes.

Raamat jutustab suhtumisest ja suhetest, kus noore mehe eluperioodi, mida võiks võrrelda kaljuserval kõndimisega, lõpetab juhuslik kohtumine endast kümme aastat vanema naisega. Sedapidi vanusevahe on teadagi ühiskonna silmis vale. Kahe peakangelase (19.a. ja 29.a.) teekond teineteiseni kujuneb sedavõrd keeruliseks, et nende vahel haigutab sõna otseses mõttes kuristik. Suhtesse imbub ärimehest kröösus. Jah, raha omades tekivad suured võimalused, aga sageli ka ohud. Lugedes saategi teada, kuidas Rünno, Katriin ja Rein tulevad toime olukorraga, kus nendega mängivad marionetlikke mänge kõrvalseisjad.

Maandun lennukiga öises Sofias üheskoos sõber Askoga. On 2005. aasta 25. september. Lohistame oma kohvrid vanast väsinud terminalist välja ja kohtume kamraad Pärlaga.Lämmatav soojus tervitab uksel ja sunnib joped kotisangade vahele. Miski ei viita sellele, et viis aastat hiljem maksan siin riigis 60 inimesele palka ja olen bulgaarlastega suureks sõbraks saanud.Äkki tundume endale hirmus targad. Me ju teame täpselt, mis siin riigis järgmistel aastatel juhtuma hakkab. Kohe-kohe saabub siia Euroopa Liit, kõik saavad rikkamaks, korruptsioon ja kuritegevus kaovad, inimesed saavad kultuurseks, sportlikuks ja ausaks. On selge, et just nüüd ja just siin tuleb midagi ette võtta. Ettevõtte alustamine on üsna romantiline periood. Koduigatsus tekib pärast kolme kuud. Suur stardierutus ja seiklusjanu kaob lõplikult alles teisel aastal. Uue ettevõtte romantika saab mööda kolmandal-neljandal aastal. Uhkustunne käima saadud ettevõtte üle ei kao kunagi.Nii nagu kogu Bulgaaria on täis vastuolusid, erinevad ka eestlaste mälestused. Ühele eestlasele on see sooja rannaliiva, puuviljakompottide ja magusate tomatite, teisele aga valede, raha kaotamise ja hapude viinamarjade maa.Janek Balõnski

Luulekogu.