Книги, похожие на «Mariliis Alev, Minu Fidži. Paradiisi varjud»

Novellid: Kaamelid pasunapuhujatega, Üle jõe, Hobusevaras, Parun, Petised ja kelmid, Kuuendal suvel, Kuretee mets, Rändlindude äralennul, Rahupühade öö, Ringi ümber elu, Vanad hääd ajad, Pääsukeseneid, Kirilä Ivvo, Viruskikas, Prohvet haamriga, Taliöine retk, Nüüd võib tulla lumi.

Moll Flanders, tuntud eelkõige oma osavalt läbi viidud varguste tõttu, sündis Newgate'i vanglas ja oli oma väga vaheldusrikkas elus, mis kestis lisaks ta lapsepõlvele kolm korda kakskümmend aastat, kaksteist aastat hoor, viis korda abielus (millest üks kord oma vennaga), kaksteist aastat varas ja kaheksa aastat sunnitööline Virginias. Siiski sai ta viimaks rikkaks, elas ausat elu ja suri pattu kahetsedes.

Inimene on loodud paaris elama. Ainult kahekesi koos on võimalikelust täiuslikku rõõmu tunda. Kuidas paarid tekivad, mismoodi kellegipaariselu on alguse saanud või millised probleemid neid vaevavad, seda teavadvaid asjaosalised ise. Ent seda, kui kaua kellegi paariselu kestab ja millalvõi kuidas lõpeb, ei tea ette mitte keegi. Altari ees antud abielutõotusesöeldakse: kuni surm meid lahutab. Aga tegelikult? Vita brevis est, elu on lühike, ütlesid juba vanad roomlased, ja seehoiatusena kõlav fraas kehtib tänapäevani. Üks paarilistest lahkubesimesena, aga mis saab tollest, kes jääb?See raamat räägib kuuest väga erinevast inimesest – kolmest paarist, kelleligaühel on oma lugu ja kes kõik on omavahel üht- või teistviisi seotud.

Pärast mehe ootamatut surma jäi Jenny tillukese tütrega kahekesi. Siirdudes uuele tööle, hoolitsema haige lapse eest, unistas ta vaid rahulikust elust. Ta soovis end tunda väljaspool hädaohtu. Kohtumine rantšo peremehe, maskuliinselt nägusa Ty Mackeliga, lõi aga segi kõik Jenny plaanid.

"Amfiibinimese" autori lugu noorest arstist Marie Laurentist, kes võtab vastu töö professor Kerni juures ja avastab siis, et too uurib, kuidas säilitada elu kehast eraldatud peades. Professor Kern säilitab ka oma õpetaja ja mentori, geniaalse professor Dowelli pead salaja oma laboratooriumis, sundides seda enda heaks teadustöid tegema. Kehast eraldi elava pea motiiv pole küll Beljajevi välja mõeldud, kuid ta teadis ilmselt suurepäraselt, mida võiks tunda kehast eraldi elav pea – kirjanik oli ise aastaid halvatuna voodisse aheldatud. Nii «Amfiibinimesest» kui «Professor Dowelli peast» on tehtud peaaegu sama kuulsad filmiversioonid.