Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Sheila O'Flanagan, Minu ema saladus. Sari "Varraku ajaviiteromaan"»
Rootsi parima põnevuskirjaniku Emelie Scheppi uus romaan!
Ühel soojal suvepäeval helistab kuueaastane poiss oma isale. Kabuhirmul olles räägib ta, et keegi on tunginud nende koju Norrköpingis, et võõras on ema põrandale pikali löönud. Pärast seda kaob poiss jäljetult.
Prokurör Jana Berzelius juhib selle keerulise juhtumi uurimist. Koos kriminaalkomissar Henrik Levini ja kriminaalinspektor Mia Bolanderiga püüab ta välja uurida kadumise tagamaid. Ja mida lähemale tõele nad jõuavad, seda isiklikumaks muutub uurimine Jana jaoks. Ta mõistab, et poisi leidmisega on kiire, väga kiire.
Samal ajal nõuab halastamatu Danilo Peña, et Jana teda arestimajas külastaks. Kui Jana lõpuks temaga kokku saama soostub, heidetakse ta jubedasse võitlusesse elu ja surma peale, kus mängu pannakse kõik ja kõik on ohus.
„Oma isa poeg“ on neljas raamat Emelie Scheppi Jana Berzeliuse sarjast. Sarjast on lühikese ajaga saanud rahvusvaheline menuk, mida tänaseks on müüdud 30 riiki. Emelie Schepp on nimetatud Rootsis aasta krimikirjanikuks 2016, 2017, 2018.
Ühel soojal suvepäeval helistab kuueaastane poiss oma isale. Kabuhirmul olles räägib ta, et keegi on tunginud nende koju Norrköpingis, et võõras on ema põrandale pikali löönud. Pärast seda kaob poiss jäljetult.
Prokurör Jana Berzelius juhib selle keerulise juhtumi uurimist. Koos kriminaalkomissar Henrik Levini ja kriminaalinspektor Mia Bolanderiga püüab ta välja uurida kadumise tagamaid. Ja mida lähemale tõele nad jõuavad, seda isiklikumaks muutub uurimine Jana jaoks. Ta mõistab, et poisi leidmisega on kiire, väga kiire.
Samal ajal nõuab halastamatu Danilo Peña, et Jana teda arestimajas külastaks. Kui Jana lõpuks temaga kokku saama soostub, heidetakse ta jubedasse võitlusesse elu ja surma peale, kus mängu pannakse kõik ja kõik on ohus.
„Oma isa poeg“ on neljas raamat Emelie Scheppi Jana Berzeliuse sarjast. Sarjast on lühikese ajaga saanud rahvusvaheline menuk, mida tänaseks on müüdud 30 riiki. Emelie Schepp on nimetatud Rootsis aasta krimikirjanikuks 2016, 2017, 2018.
LKA analüütik komistab Ameerika pinnal viibivaid Venemaa uinuvaid agente jahtides ohtliku saladuse otsa, mis paneb proovile tema ustavuse oma tööandja – ja naise perekonna suhtes.Mida peale hakata, kui kõik, millesse sa uskunud oled, võib ühtäkki valeks osutuda?Vivian Miller on oma ametile pühendunud LKA vastuluureanalüütik, kelle ülesandeks on Ameerika Ühendriikides tegutsevate Venemaa uinuvate agentide rakukeste avastamine.Naine töötas edutamist ihaldades välja süsteemi, mille abil tuvastada vene agente, pealtnäha täiesti tavalist elu elavaid tavalisi inimesi.Võimaliku Venemaa operatiivtöötaja arvutisse juurdepääsu saanud Vivian komistab salajase kausta otsa, mis varjab infot Ameerikas tegutsevate salaagentide kohta. Paar hiireklõpsu ja kõik, mida naine enda jaoks oluliseks peab – ta töö, abikaasa, isegi nende neli last – on korraga ohus.Vivian on andnud vande kaitsta oma riiki kõigi vaenlaste, nii välis- kui kodumaiste eest. Aga nüüd seisab naine korraga silmitsi võimatute valikutega. Keda saab naine usaldada, kui kaalukausil on ustavus ja reeturlikkus, riigitruudus ja -reetmine, armastus ja kahtlused?
Hooldekodust põgenenud Tiina on leidnud üles tütre ja kohtunud taas kunagise armastatu Erikuga, keda ta ka kõige raskematel aegadel pole unustanud. Kuigi armastuseotsingud viivad Tiina ootamatutele radadele, näib, et nüüd on ta leidnud nii õnne kui ka hingerahu, kuid minevikusuhted tulevad taas Tiinat painama, seades ohtu tema vaimse ja füüsilise tervise.
See veider lugu, mida minu lapsepõlves kodukandis mõnikord sosinal või ka muigamisi levitati, rääkis ju mingist müütilisest Kontkäest, mis viskuvat maapõue sügavusest mitme kilomeetri kõrgusele, et rüvetatud taevast kinni püüda ja karistada jultunud võõramaalaste tigedaid lennukeid. Sellel seletamatul asjal (monstrumil? fantoomil?), mida mina olen enda arvates ükskord näinud, polnud pikkust (või kõrgust?) küll siiski enam kui kakssada-kolmsada meetrit. Aga just nii madalal võis talle saatuslikuks saanud hetkel lennuväljale läheneda ka too õnnetu reaktiivhävitaja – ei meetritki kõrgemal!
Понравилось, что мы предложили?