Книги, похожие на «Isaac Asimov, Mina, robot»

Korraga kargas Veski-Kati, näpp sirgelt nagu pulk üles tõstetud, murult püsti: „Tuli meelde!“ hüüatas ta rõõmsalt. „Soov tuli meelde! Ma tahtsin saada õmblusmampsliks!“ ning õnnelikuna hakkas ta ringiratast tantsusammul keerutama, kareldes kui noor kitseke ümber veski. „Kes see õmblusmampsel on?“ pöördus Kirke mõistmatult Heleni poole. „Õmblusmampsel on õmbleja! Vanasti nimetati neid niimoodi! Veski-Kati on ju üsna vana, mis sest, et näeb noor välja!“ valgustas Helen õde. „Aaa…“ sai Kirke nüüd aru. „Mis vana ta on, kalpsab ringi nagu põrkepall!“ osutas Kirk peaga tantsusammul keerleva Veski-Kati suunas. „Nagu noor talleke!“ täiendas teda vend. „Ega kummituste vanust pole välimuse järgi kerge määrata!“ tõdes Kirke.Sellest, mis edasi sai, võid lugeda ja kuulata Ülakorruse laste kolmadasraamatus!Raamatus sisaldub AUDIOVERSIOON, et lapsed saaksid lisaks lugemisele ka raamatut lugeda!

Elas kord naine, kes soovis endale kogu südamest lapsukest, kuid ei teadnud, kuidas teda leida. Nii läks ta vana nõia juurde ja ütles:„Minu südamesooviks on saada laps. Palun ütle mulle, mida peaksin tegema, et see juhtuks?“

Kuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.Nii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.Paraku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.Ümbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.Meisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.