Книги, похожие на «Nele Siplane, Mina olen moslem»

13. oktoobril 1972 rammis Uruguay õhujõudude lennuk 3600 meetri kõrgusel Andides mäge. Lennuki pardal oli 45 inimest, nende hulgas ka Uruguay Old Christiansi ragbiklubi, teel mängima ühe Tšiili parima ragbimeeskonna vastu.„Me kukkusime alla. Lennuk kukkus alla. Me kukkusime mägedesse. Me oleme siin lõksus.“Ellujäänud 16 inimesel tuli oodata 72 päeva – nad päästeti 23. detsembril 1972.„Esimestel tundidel polnud mitte midagi, ei hirmu ega kurbust, ei aja kulgemist, isegi mitte ühegi mõtte ega mälestuse vinet, vaid must ja täielik vaikus,“ alustab autor Nando Parrado ilustamata kirjeldust neist päevist. „Meie lugu võis küll inspireerida miljoneid inimesi kui jutustus inimhinge vastupidavusest, kuid minu jaoks olid need mägedes veedetud päevad täis südamevalu, õudu ja asendamatuid kaotusi,“ ütleb ta.

Konrad Mägi (1878-1925) elulooline raamat antakse välja paralleelselt eesti, inglise ja itaalia keeles, tähistamaks Konrad Mägi suure isiknäituse toimumist Roomas Galleria Nazionale d´Arte Modernas (avamine 9. oktoobril 2017). Teos on suunatud laiemale lugejaskonnale ning lisaks Mägi elule ning loomingule tutvustab see ka 20. sajandi alguse Eesti kultuurielu. Eraldi vaadeldakse Konrad Mägi loomingu saatust viimase saja aasta jooksul, mil seda on püütud nii ära keelata kui kanoniseerida. Raamatu autor on Eero Epner, kujundaja Tiit Jürna, väljaandja Enn Kunila. Teose on tõlkinud itaalia keelde Daniele Monticelli, inglise keelde Peeter Tammisto. Raamat on varustatud mitmete Konrad Mägi elulooliste fotodega ning kümnete maalireproduktsioonidega. Konrad Mägi oli Eesti esimesi modernistlikke maalikunstnikke, kelle looming äratas kohe väga laialdast tähelepanu. Mägi tööd on sisendusjõulised ning värvirikkad, kujutades peamiselt maastikke nii Eestis, aga ka Norras ning Itaalias. Mägi jaoks oli loodus paik, kus ta tajus sakraalset ning metafüüsilist mõõdet. Selle edasiandmiseks kasutas ta värvipaletti, mille kirkus ja jõud on silmapaistev. Erinevatel põhjustel ei ole seni olnud võimalik tema loomingut piisavalt sageli tutvustada väljaspool Eestit ning Mägi nimi ei ole jõudnud Euroopa kultuuriajalukku. Käesolev lisaks eesti keelele ka itaalia ja inglise keeles ilmuv teos on üks osa Konrad Mägi tutvustamisest laiemale maailmale.

See on lugu lastest, kes kistakse ajaloo pöördelisel hetkel elu hammasrataste vahele. Käib Teine maailmasõda. Sadakond eesti last evakueeritakse Venemaale. Aeg on heidutav, aateline, surmatoov, kuritegelik, aga neile lihtsalt lapsepõlv.Sattusin raamatu tegelastega kokku ajal, mil rahvas laulis öistel laulupidudel, maa oli vabadusihast tiine, meedia kees poliitikast. Kuues meel ütles, et sellest inimlaste peal läbiviidud ebatavalisest eksperimendist ei saa mööda minna. Salvestasin ja panin kirja, mis sest, et tol hetkel tundus lugu mulle endalegi minevik, mil juba hall habe suus. Aeg polnud veel küps meenutusteks. Kas neid lapsi päästeti või represseeriti, õpetati või loputati, keelitati või sunniti? Ja samas on loos kuhjaga koomikat. Ilma huumorita oleks juhtunut võimatu seedida.Siin on kirjas tõestisündinud episoodid. Tegelaste jutustusi on tihendatud, nimesid muudetud. Loo igas tegelases võib olla midagi mitme reaalse isiku saatusest.Võiksin kujutleda ennast kirjanikuks. Aga seda ma ei ole. Saan esitada vaid ajakirjaniku fiktsiooni, vaadata suuri sündmusi tavaliste inimeste seisukohast.

Autobiograafiline raamat esimesest eesti kergejõustiklasest, Jüri Tarmakust, kes on võitnud olümpiamängudel kuldmedali.

Ivar Stukolkin oli esimene Eesti ujuja, kes jõudnud olümpiavõiduni. Samuti on ta jäänud tänaseni meie kõigi aegade noorimaks olümpiavõitjaks – Moskva mängudel 1980.aastal oli Stukolkin 19-aastane. Ja kõige noorem on ta olnud ka tippspordist loobujate seas, lahkudes suurest spordist 25-aastaselt. Täna seob teda spordiga kuulumine Eesti Olümpiavõitjate Kogusse ja rotatsiooni põhjal on ta alates 2007.aastast kandnud kogu presidendi tiitlit. Kolm kõrgharideust omandanud Eesti ujumisajaloo esinumber võtab sedagi ametit talle omase tõsidusega.