Книги, похожие на «Mihhail Gasparov, Kapitooliumi emahunt»

Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse järjekindlusega õnnetu lõpplahenduse suunas arenesid, ilma et oleks võimalik üheselt osutada inimesele või inimestele, keda selles süüdistada. Süü, kui sellest üldse rääkida, jaotub väga paljude vahel. Oma osa on ohvritelgi, välja arvatud lapsed, kelle surm rõhub tuhandeid südametunnistusi tänini. Rohkete ajalooliste üksikasjade koostoimes avaneb lugeja ees peaaegu panoraamne pilt murdelisel ajalooperioodil tegutsevate inimeste võimaluste piiridest. Pealtnäha lihtsad otsused ja teod osutuvad lähemal vaatlusel võimatuiks või utoopilisteks, suurt võimu omavad inimesed aga on arvukate asjaoludega käsist-jalust seotud, mis jätab neile oma tahtmise elluviimiseks vähe võimalusi, kui üldse.E-raamat ei sisalda fotosid.

Kes kinnitab, et vaid mehed on võimelised verejanulisteks tegudeks, see eksib küll väga. Käesolev naistürannide valitsemise kroonika esitleb tervet galeriid tavatult julmi naisi, kes ajasid isegi oma ajastu valitsevatele meestele hirmu nahka: amatsoonid, Rooma võimsad naised Livia, Messalina ja Agrippina, Inglismaa Verine Mary, Ungari verejanuline krahvinna Bathory, Rootsi kuninganna Kristiina, Hiina leskkeisrinna Cixi, Katariina Suur jt. Autor annab värvika ülevaate nende võimuahnete naiste elulugudest, kes uskusid saavutavat oma eesmärke vaid julmuse ja ebainimlikkusega.Helmut Werner on paljude aimeraamatute, sh esoteerikat ja erootikat käsitlevate teoste autor.

19. sajandil toimusid maailmas suuremad muutused kui ühelgi varasemal ajastul: rahvuste ja ühiskondade korralduses, teadustes ja mitteusulises intellektuaalses arengus. Selle draama kesksed osatäitjad olid britid, kes mõtlesid välja nii kapitalismi kui ka imperialismi ning olid areneva maailma kõige rikkamad ja mõjukamad investorid. Selles mõttes sarnaneb kuninganna Victoria aegse Inglismaa positsioon tugevasti 20. sajandi lõpu Ameerika Ühendriikide omaga.Suurbritannia ühel vilunumal elulookirjutajal ja romanistil Andrew Norman Wilsonil on silma hea loo tabamiseks. Oma mastaapses teoses käsitleb ta kirjanikke, riigimehi, teadlasi, filosoofe ja sõjaväelasi, kelle elu ja arusaamad selle ajastu pöördelist ajalugu kõnekalt illustreerivad: loodusuurija Charles Darwin, filosoof ja majandusteadlane Karl Marx, poliitikud William Ewart Gladstone ja Benjamin Disraeli, kardinal John Henry Newman, kirjanikud Charles Dickens, George Eliot ning Rudyard Kipling jt. Wilson on selles raamatus selgitanud, kuidas pani Victoria-aegne Inglismaa aluse revolutsioonile, mis ei ole lõppenud siiani.Wilsonilt on varem eesti keeles ilmunud monograafia „Kuninganna Victoria” (2016).E-raamatus pilte ei ole.

Romanovid olid uusaja kõige edukam dünastia, kelle võimu alla kuulus ligi kuuendik kogu planeedi maismaast. Kuidas suutis üks perekond muuta sõjast laastatud vürstiriigi maailma suurimaks impeeriumiks? Ja kuidas nad selle kõik kaotasid?Montefiore „Romanovid” on inimlik lugu tsaaridest ja tsaarinnadest, kellest mõnda oli õnnistatud geniaalsuse, teist hullumeelsusega, ent keda kõiki innustas püha isevalitsuse idee ja keiserlikud ambitsioonid. Montefiore haarav kroonika toob päevavalgele loo piiramatust võimust ja armutust impeeriumi ehitamisest, millele heitsid varju paleeintriigid, perekonnasisene võimuvõitlus, seksuaalne lodevus ja pöörane ekstravagantsus ning mille tegelaskujudeks on mitmesugused seiklejad, kurtisaanid, revolutsionäärid ja poeedid – Ivan Julmast kuni Lev Tolstoini ja kuninganna Victoriast Vladimir Leninini. Hea kirjandusliku sulejooksuga kirjutatud ja uutele arhiiviuurimustele toetuv „Romanovid” on haarav lugu triumfist ja tragöödiast, armastusest ja surmast, üldistusjõuline uurimus võimust ja tabav portree impeeriumist, mis tänaseni määratleb Venemaa olemust.Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud „Jeruusalemm”, „Stalin. Punase tsaari õukond”, „Noor Stalin”, „101 ajaloo suurkuju” ja „Koletised”.E-raamat ei sisalda illustratsioone.

Sageli arvatakse, et enamlaste 1917. aasta oktoobris korraldatud revolutsiooni edu oli tagatud juba hetkest, mil Lenin saabus Petrogradi Soome vaksalisse. Paljudes revolutsioonikirjeldustes kiputakse pealegi keskenduma ainult Venemaal toimunule. Nüüd selgitab nimekas ajaloolane Robert Service, et revolutsiooni püsimajäämine polnud kaugeltki tagatud ja et Nõukogude Venemaa esimesi aastaid täitis pingeline vastastikune jõukatsumine Läänega.Lenin ja Trotski olid täis tahtmist levitada kommunistlikke ideaale kogu maailmas ning lääneriigid soovisid sama kindlameelselt seda takistada? Aga milliseid vahendeid nad selleks kasutasid? Tavapärased diplomaatilised vahendid teabe kogumiseks olid katkenud pärast seda, kui revolutsioon ja Venemaa väljumine Esimesest maailmasõjast sundis lääneliitlasi oma saatkondi Venemaalt ära tooma. Kumbki pool ei teadnud teisest kuigi palju.472 lk