Книги, похожие на «Урсула Ле Гуин, Meremaa triloogia I»

XIV əsr italyan yazıçısı Covanni Bokkaçço (1313-1375) tərəfindən yazılmış, Şahzadə Qalehaut (it. Prencipe Galeotto) altyazılı novellalar toplusudur. Roman bir-birindən fərqli 100 novelladan ibarətdir ki, həmin novellaları da Florensiyanı bürümüş Qara ölümdən qaçaraq şəhər kənarında bir villada məskunlaşmış, yeddisi qız, üçü oğlan olmaqla 10 gənc söyləyir.

Anton Nigov ei ole pseudonüüm. See on minu nimi. Nagu Gustave Flaubert öelda suvatses: Emma Bovary, c'est moi. Mina ütlen: Anton Nigov olen mina. Aga mitte nii nagu Flaubert. Madame Bovary oli kangelane (-lanna, mõistagi), Monsieur Nogov on autor. Viibides Tõnu Õnnepalu nime all Pariisis ja juhatades sealset Eesti Instituuti, pani ta ühtlasi kirja need märkmed. Neis on kõik tõsi.

“Fööniksi lapse” teise raamatu sündmused algavad aastal 1244. 26-aastaseks saanud Eleyne, põletusarmid näol ja haavad hinges, püüab Alexanderi kaotamise valust üle saada ja edasi elada. Kaunis naine on julma ajastu ja meeste tujude mängukann, kelle tahtest ei olene midagi. Või siiski?Eleyne jääb ilma paljudest armastatud lähedastest. Nägemused, mis ilmutavad end üha sagedamini ja selgemini, ei aita õudusi ära hoida. Mitte miski ei suuda saatust väärata. Eleyne ootab kogu elu Einioni ettekuulutuse täitumist, kuigi usk, et tema järeltulijast saab alguse võimas kuningatesugu, hakkab kahanema.

Raamatus, mis kannab žanrimääratlust „võrumaagia“ on Kagu-Eesti elust inspireeritud ja üle vindi keeratud huumoriga lood, kus sulandub maaelu argipool ja fantaasiamaailm.Kuidas panna aru pähe end sortsiks pidavale külamehele, kes naiivseid naisi ära kasutab? Kuidas päästa surmasuust ahne Järvevana, kes pole nõus mürgitatud metsajärvest kullakotita lahkuma? Milline needus on tabanud jänesekasvatajat Ats Pehmet, kelle nudisaba surnust üles tõuseb? Millist imerohtu saab metsamürridelt, millist aga tarenähki küünepurust? Kõigile sellele peab lahenduse või vastuse leidma 74-aastane Võrumaa teadjamees Heino Vaim. Nelja naise telefoniraamatus kannab härra Vaim tiitlit „laste isa”, ühe õnneliku jaoks on ta tegevabikaasa. Ta on Võrumaa metsade kõige targem mees, kes ei jäta abita kedagi – olgu selle mure siis küünemusta suurune või pirakam kui elu ise.

Kahe väikese lapse ema kaob ootamatult ja peagi leitakse ta jõhkralt mõrvatuna. Juhtumiga hakkab tegelema alles äsja ametisse asunud noor uurija Rebecca Lindeberg, kes ei suuda esiotsa leida ainsatki põhjust, miks pidanuks keegi sellele pereemale halba soovima. Tasapisi hakkavad aga ilmnema veidrad ja kõhedust tekitavad asjaolud ning Rebecca taluvuspiirid pannakse tõsiselt proovile… Järsku oli sealt kottidest paistnud verine käsi ja sassis juuksed ja tumesinine jope jälle tal silme ees, nagu oli tal silme ees ka see väike poiss, kes koos isaga alles paar tundi tagasi siin jaoskonnas oli viibinud, ja siinsamas laua peal lebas pilt, millel võis näha vormikat pruunide juustega naist rõõmsalt kaamerasse naeratamas. Rebecca haaras lauast kinni ja puhkes nutma, valjusti ja lapselikult nuuksudes, tundes samal ajal õõvastust, et tal ikkagi ei õnnestunud olla see robot, see professionaalne robot, kes suudab kõik enda isiklikud emotsioonid välja lülitada ja jääda vaid uurija rolli.