Книги, похожие на «Anton Hansen Tammsaare, Meie rebane»

David Herbert Lawrence (1885-1930) on eesti lugejale tuntud ennekõike romaanikirjanikuna. Samavõrd tunnustatud on ta aga ka lühiproosameistrina, kelle looming on oluliselt mõjutanud 20. sajandi kirjandust. Valik D. H. Lawrencei lühijutte on koondatud kogumikku Ema ja tütar, mis ilmub sarjas Klassikalised lood.

Täielik Sherlock Holmesi lugude kogumik kahes köites. Esimene köide sisaldab järgmised lood: Etüüd punases; Nelja märk; Sherlock Holmesi seiklused; Sherlock Holmesi memuaarid; Baskervilleide koer. Arthur Conan Doylei kunagi oma lõbuks ja palgatöö lisaks kirjutatud lood on tänapäeval klassikaks saanud ja tõlgitud terves maailmas. Tema kangelased Sherlock Holmes ja doktor Watson on paljudele lugejatele sedavõrd omaseks saanud, et Holmesi nimele tuleb veel praegugi kirju, kus talt palutakse abi ühe või teise juhtumi lahendamisel. Nii Ameerika Ühendriikides kui ka Suurbritannias tegutsevad Sherlock Holmesi ühingud, mille liikmed püüavad oma iidoli riietumisstiili jäljendada ja uurivad põhjalikult kõigi kirjeldatud juhtumite tagamaid. Käesolevas raamatus püüame anda ühtede kaante vahel poole Sherlock Holmesi kuulsatest juhtumitest.

Kuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.Nii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.Paraku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.Ümbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.Meisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.

Lühiproosat 1993. aastast