Книги, похожие на «Inga Raitar, Meie, keda polnud»

Juno Ryani elus oli kõik hästi. Tal oli meeldiv töö ja toredad sõbratarid, ning pärast seda, kui kihlatu Sean oli ta hüljanud, oli ta leidnud Bradi. Tundus, et Brad armastab Junot sama palju kui tema meestki. Aga üks telerist nähtud uudis purustab Juno maailma täielikult: ta saab teada, et kõik on olnud hoopis teisiti, kui talle tundus. Et end koguda, sõidab Juno mõneks kuuks Hispaaniasse väikese Beniflori linnakese lähedal asuvasse Villa Naranjasse. Esialgu tahab ta vaid üksinda kõigest eemal olla, aga ootamatult leiab ta tegevust ja uusi sõpru. Kui hingehaavad hakkavad paranema, tabab Junot järjekordne rabav uudis ja näib, et mängus on midagi lausa üleloomulikku, kuigi Juno selliseid asju ei usu.Suvi kulgeb omasoodu ja selle aja jooksul toimuvad nii mõnedki muutused. Aga kas Juno leiab oma küsimustele vastused? Kas tal on mõtet uskuda selgeltnägija Magdat? Millised üllatused ootavad teda veel pärast Villa Naranjast lahkumist ja millist mõju on ta avaldanud Beniflori elanikele?

Rootsi aasta parim krimiromaani ja Suurbritannia tõlkekrimi pistoda auhinna pälvinud rahvusvaheline menuk Ta elab kaksikelu. Ühte koos armastatud naise ja kahe väikese pojaga, perega, keda ta tahab iga hinna eest kaitsta. Ja teist, salajast elu, kus teda ähvardab iga päev oht kõik kaotada.Ta on sunnitud ühes Rootsi rangeima režiimiga vanglas võimu enda kätte võtma. Politsei ülesandel. Maffia ülesandel. Ta adub, et nüüdsest peale on ta üksi ega saa kedagi usaldada, ja et sel hetkel, kui ta paljastatakse, muutub ta mõlema poole jaoks ühtemoodi ohtlikuks.Ta nimetab ennast Paulaks. Ta jäeti surema. Selleks et ellu jääda, on tal aega KOLM SEKUNDIT. Nüüd ka kinodes pealkirjaga „Informaator“

Et sõbrannadele muljet avaldada, korraldab Liina oma kolmekümnenda sünnipäeva puhul peo. Ta valib selle toimumise paigaks Läti piiri ääres üksildases paigas asuva maamõisa, sest tahab oma sõpradele pakkuda midagi väga erilist. Peojärgsel hommikul üksi ja poolalasti mererannas ärgates ei tunne ta ümbrust ära ning arvab, et sõbrad on ta maha jätnud. Peost ja läinud ööst ei suuda ta suurt midagi meenutada. Ekselnud mõnda aega tühjal rannal, leiab ta lõpuks ulualuse tillukeses räämas rannamajakeses, kus juba elab keegi. Peagi selgub, et ka mõis, kus pidu peeti, ei asu kaugel, kuid seal pole enam aisatki hingelist. Hüljatud paigast lahkumiseks võimalusi otsides leiab Liina majakeses elava võõra mehe magamisaseme peatsist tolle kirjutatud päevikud ning hakkab neid salaja lugema.