Книги, похожие на «Per Petterson, Mehed minu olukorras»

Võtnud nõuks elada sünget ja rasket elu palgamõrvari seltskonnas, kes päästis ta Mehhiko narkoparuni vangistusest, tahab Sarai õiendada arved vastiku sadisti Arthur Hamburgiga. Tapmiskunstis aga oskamatu ja kogenematu, väljuvad sündmused tema kontrolli alt ning ta on suuremas ohus kui iial varem. Sarai hooletud valikud seavad ta olukorda, kust tagasiteed ei ole. Tema päästja on taas Victor, kelle tunded Sarai vastu pole lahtunud. Kuid mõlemad mõistavad, et pääsemine on kõigest ajutine. Teades, et tüdruk võib astuda mõtlematuid samme, nõustub Victor teda välja õpetama. Aga Arthur Hamburgi parem käsi Willem Stephens ei ole mees, kes kaotusega lepiks. Ta seab endale eesmärgiks Sarai leida ja ta tappa, ning vahendeid ta selleks valima ei pea. Temaga lööb mesti Ordu, kellel on Sarai ja Victoriga omad arved õiendada. Algab kassi ja hiire mäng, kus loota saab vaid iseendale. Victori partner on salapärane rootslane Fredrik, kellega Sarai on korra juba kohtunud. Kas teda võib usaldada? Kelle heaks ta tegelikult töötab? Ja on veel Victori vend Niklas, kes ootab võimalust, et Saraile kätte maksta. “Tapjate seltskonnas” on raamatusari, mis räägib kahest isepäisest palgamõrvarina töötavast vennast ning keerulise saatusega tüdrukust, kelles on samuti tapjaverd. Temast saab neid ühendav lüli. Koos mehega, kelle piinamis- ja ülekuulamismeetodid külvavad kriminaalses allilmas hirmu, võtavad nad enda kanda keerulise ülesande: kõrvaldada maailma vanima ja suurima palgamõrvarite grupeeringu juht ning võtta üle tema äri. Ülipõnev ja dramaatiline, ootamatuid pöördeid ja vastuolusid tulvil sari kompab inimloomuse piire, kirjeldab tegelaste ohtlikku elu kuritegevuse, iha, pettuste, mõrvade ja armastuse võrgustikus.

Postimehe romaanisarja kuuenda raamatu peategelane Esther Greenwood on andekas ja ilus noor naine 1950. aastate New Yorgis. Hoolimata edust ja paljutõotavatest karjäärivõimalustest murdub ta vaimselt – võib-olla lõplikult. Tema mentaalne kokkuvarisemine, enesetapukatsed ja sellele järgnenud kuud vaimuhaiglas on lugejateni toodud erakordses eheduses. Inimpsüühika kõige tumedamatesse nurkadesse tungiv „Klaaskuppel“ on Ameerika kirjandusklassikasse kuuluv erakordne teos. See on šokeeriv, realistlik ja intensiivselt emotsionaalne, samas humoorikas ja elujaatav romaan naisest, kes langeb depressiooni haardesse. Teoses leiab käsitlemist ka ühiskonna eeldustest tulenev ebaõiglus, millega peategelane Esther on noore naisena sunnitud kokku puutuma. Tema võimetus leppida naistele ette kirjutatud koduperenaise rolliga peegeldab ka Plathi kahevahelolekut ja soovi olla korraga nii ema kui ka looja, poetess. 1953. aastal töötas 21-aastane Sylvia Plath külalistoimetajana New Yorgi ajakirjas – töökoht, mille ta sai jutuvõistluse auhinnana. Just sellest eluperioodist kirjutabki ta 1963. aastal ilmunud autobiograafilises raamatus, millega pani enese teadmata aluse uuele sotsiaalset ja kultuurilist ühiskonnakorraldust käsitlevale kirjutamislaadile. Sylvia Plath (1932–1963) sündis Bostonis ja õppis Smithi kolledžis. 1955. aastal astus ta Cambridge’i Ülikooli, kus kohtus tulevase abikaasa Ted Hughesiga. 1960. aastal ilmus Plathi esimene luulekogu „The Colossus“ ja 1963. aastal esimene ja ainsaks jäänud romaan „Klaaskuppel“; luulekogu „Ariel“ avaldati 1965. aastal postuumselt. 1981. aastal avaldatud kogumiku „Kogutud luuletused“ eest, mis sisaldab luuletusi ajavahemikust 1956–1963, pälvis ta Pulitzeri preemia.Postimehe romaanisarjas ilmunud: Jevgeni Vodolazkin „Aviaator“John Fowles „Liblikapüüdja“Stephanie Danler „Magusmõrkjas“Ernesto Sábato „Tunnel“Anaïs Nin „Henry ja June“Postimehe romaanisarjas ilmumas: Penelope Lively „Foto”F. Scott Fitzgerald „Ilus ja neetu”Kevin Brockmeier „Surnute lühiajalugu“Graham Greene „Armastusloo lõpp“

Peakangelasel Juhal tuleb nüüd napsitamise asemel keskenduda raseda naise tujudele ja tundepuhangutele. Kuidas sobitub enesekeskne ja naudinguile pühendunud endine prohvialkohoolik uude olukorda? Panused on igatahes kõrged… Raamat on kindlasti mõnelegi emale ja isale hurmavalt meeleolukas meenutus sellest, kui kohutav ja tore lapseootus oli.