Книги, похожие на «Мэгги О`Фаррелл, Esme Lennoxi kadumine»

Romaan ühe hariliku eesti pere argipäevast. Reinu elu oli hiljuti täitsa korras: tubli naine, seksikas armuke, kolm armsat tüdrukutirtsu, mõnus korter koos kõige vajalikuga. Nüüd on tal korter põlenud, naabrinaisest armuke surnud, asjadest on järel vaid riismed. Paar nädalat hiljem saab surma ka talle väga lähedane vend. Kogu selle murekoorma keskel mõistab peategelane, kui olulised on suguvõsa ja perekond. Elu on nii seatud, et inimesed on abielus olles teineteisele raskustes toeks, isegi kui alati kõiges ühel meelel ei oldagi.

„Poiss, vaata, siin möödus sinu lapsepõlv,“ ütles ema.See lõikas hinge.„Kas see on siis lõppenud?“ ei osanud Kolla midagi targemat öelda.„Niigi pikaks veninud. Ammu oli aeg, et lõpeks.“Poisid on suureks kasvanud. Dokumentaalmuinasjutu (autori žanrimääratlus) viimane osa viib lugeja 1960.–1965. aastate Supilinna, andes tollasest elu-olust sama värvika pildi nagu triloogia esimestes raamatutes „Supilinna poisid“, „Supilinna surmad“ (mõlemad 2012), „Supilinna armastajad I osa“ (2013).

Rahapesu ja selle paljastamine on muutunud kuumaks, isegi lausa põletavaks teemaks kogu maailmas. Musta raha vereplekkidest puhastamise ning rahapesijate musta südametunnistuse ümber tiirleb ka Cristina Algeri hoogsa põneviku „Pankuri naine“ tegevus.Ühel novembrialguse tuisusel hommikul astuvad sarmikas mees ja kaunis naine Londonist Genfi suunduva eralennuki pardale. Peagi kaob tormi kätte sattunud lennuk radariekraanidelt ja mõni tund hiljem leitakse Alpidest selle vrakk. Samal ajal ilmneb, et teadmata kadunud on ka võimsa offshore-panga Swiss United siseringi kuuluv pankur Matthew Werner. Tema noorel lesel Annabelil tuleb hakata rinda pistma mehest maha jäänud mõistatustega, mille hulgas on ka šifreeritud sisuga sülearvuti. Innukalt vastuseid otsides jõuab ta järeldusele, et Matthew’ surm ei olnud õnnetusjuhtum ja et nüüd on ohtlike vaenlaste sihikul tema ise.Ambitsioonikas seltskonnaajakirjanik Marina Tourneau on oma elus ja karjääris jõudnud vägagi kõrgele. Olles kihlunud presidendiks pürgiva miljardäri James Ellise poja Grantiga, kavatseb ta lõpetada vägevatest suguvõsadest kirjutamise, sest on nüüd lõpuks ka ise ühe sellise liige. Tema sisenemine New Yorgi kõrgseltskonda toimub ülimalt efektselt. Aga pärast oma ajakirjandusliku mentori Duncan Sanderi ootamatut surma nõustub ta siiski kirjutama veel ühe uuriva artikli. Swiss Unitediga tegeldes avastab Marina paljastavat informatsiooni finantsmaailma tuusade, sealhulgas mõne talle üsnagi lähedase inimese kohta. See artikkel võib anda vastused ka Annabeli küsimustele – muidugi üksnes juhul, kui Marina on valmis selle avaldama.„Köitvad finantspõnevikke tuleb ette harva … Cristina Alger sooritab kõike eksamid … Erutav retk pururikka pangandusmaailma pimedasse kõhualusesse.“ – The Times„Kaasahaarav, rahuldust pakkuv, pingeline ja ajakohane: sellist juhtub päriselus tõenäoliselt ka praegu.” – Lee Child, menukas põnevusromaanide, sh kaasakiskuvate Jack Reacheri lugude autor.

Caden on kummaline poiss. Ühest küljest täiesti tavaline – ta hängib sõpradega, armastab joonistada ja arvutimänge ning saab koolis hakkama täitsa hästi. Kummaliseks teeb ta aga see, et samal ajal on ta madruseks veidral galeoonil, mis on võtnud kursi maailmamere kõige sügavamasse punkti, Challengeri sügavikku. Kumb elu on tõeline? Kumba peaks ta valima ja kas tal üldse on valikut?Ühe silmaga veider kapten ja tema kummaline papakoi, saatusekaaslased haiglas ja kohutav meremadu, nööbid, taevas ja tabletid, meeleheitel vanemad, pahaendelised pingviinid tapeedil ja junga, kes käis sügavikus ära ja disainib nüüd arvutimänge – kes neist on tõeline ja kes mitte? Mis on üldse tõeline? Ja kas reaalsus on üldse elamist väärt?Tunnustatud kirjaniku Neil Shustermani „Challengeri sügavik“ võitis 2015. aastal USA prestiižika National Book Awardi.

Saja-aastane Eesti vabariik on parim näide sellest, kuidas suured muutused maailmas mõjutavad ühe riigi ja rahva teed ajas ja ruumis. Sajast aastast oleme olnud ise oma saatuse peremehed veel alla poole. See sunnib meid tähelepanelikumalt mõtestama, miks ja kuidas on maailma muutumine mõjutanud Eesti käekäiku. Sama tähtis on igal hetkel tajuda, mida just praegu maailmas toimuv võib Eestile kaasa tuua või millise võimaluse pakkuda.Kuigi Eestil on maailma suurtest muutustest päris palju karta, kaaluvad võimalused need ikkagi üles. Riikidevahelises konkurentsis on esimest korda oma eelised maailma liidriks kujunemisel ka väikeriikidel. Globaalne internet ja digitaliseerumine, mis on viimase neljakümne aasta üks märkimisväärsemaid revolutsioonilisi muutusi kogu varasemat inimkonna ajalugu arvestades, lubab Eestil olla unikaalses positsioonis ja seda tuleb kasutada.Ajakirjanik ja poliitik Marko Mihkelson avab raamatus laiale lugejaskonnale huvipakkuvalt oma nägemuse sellest, kuidas maailmas meie ümber toimub ajaloo suurim murdehetk. Käsitlemist leiavad teemad Venemaast Hiinani ja kliimamuutustest sõltumatute inimesteni.