Книги, похожие на «Michael Hjorth, Mees, keda polnud seal»

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnudmuinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.E-raamat on ilma illustratsioonideta.NB! See e-raamat on trükiraamatu illustratsioonideta väljaanne!

Dorfi on väike saar Läänemeres, kus ühe suve jooksul toimub saareelanike elus mitmeid tulevikku määravaid sündmusi. Panoraamse külaelu kujutuse keskmes on kirglik armastuslugu, mis jõuab sügise saabudes oma loogilise lõpuni. Peeter Urmi kujutuslaad on ka selles teoses jõuline ja lugejat köitev.

Juba mitu aastakümmet on üks ühiskonna kõrgemates kihtides tegutsev võrgustik ära kasutanud noori tüdrukuid. Kõik katsed kurjategijaid tabada on liiva jooksnud. Politsei on moodustanud eriüksuse, et võrgustiku liikmeid tuvastada, ent ometi jõuab vägivald üha uutele tasemetele.Üliõpilane Roksana, kes tahab tegelikult ainult kõige ägedamatel pidudel käia ja õigesse ringkonda kuuluda, elab ohtlikku elu. Nüüd aga on tal kannul hull narkokuningas. Ellujäämiseks peab ta tegema midagi päris pöörast.„Top dogg“ on kolmas raamat Teddyst ja Emeliest, kogemata kokku juhtunud endisest kriminaalist ja advokaadist, ja siin käib mäng elu ja surma peale. Kui keegi soovib äärmuslikke meetodeid kasutades ka Teddy ja Emelie teelt kõrvaldada, peavad nad tegema olulisi valikuid.„Top dogg” on menuromaanide „Vipiruum” ja „STHLM DELETE” järg ja loo viimane osa.

“Teos, mida te käes hoiate, on kirjutatud ühele kindlale inimesele – noorele naisele, kes saab sajandi keskel kolmekümne kolme aastaseks.Ma olen elus tähele pannud korduvat tragöödiat – kui me teatud hetkel jõuame sinnamaale, et tahaks hakata oma vanavanematele küsimusi esitama, on juba liiga hilja. Nad on läinud.„Kirjad Maarale“ on sündinud katsest aimata ära need küsimused, mida mu lapselaps võiks mulle sajandi keskel esitada. Mitte ainult tema, vaid kõik need noored täiskasvanud, kes selles uues mitteilusas maailmas tahaks meil, vanavanematel, rinnust kinni haarata ja karjuda – mida te tegite?!”Andrei HvostovNäkku vaadatakse näiteks sellistele küsimustele: kuidas olla õnnelik; kas vene nimi on Eestis koormaks; kuidas tajub maailma autist; millest sai alguse ajakirjanduse allakäik; kas kodusõda Eestis on reaalne oht või ullikeste foobia; kas „Tõde ja õigus“ võiks saada järje; kuidas töötab matriarhaat; kas Tartus sõitis tõesti tramm?