Книги, похожие на «Meeli Ja Üllas Tankler, Sõnast sõnumiks: homileetika käsiraamat»

„Rebigu Allah välja tema selgroog ja raiugu tema aju kaheks ning pangu siis need mõlemad tagasi ja tehku seda uuesti ja uuesti. Aamen.“ Autorile osaks saanud “palve” Arvad, et tunned islamit? Peaaegu kõik, mida sa islamist ja ristisõdadest tead, on vale! • Muhammad ei jutlustanud rahu ja sallivust! Oma vaenlased lasi ta jõhkralt mõrvata. Oma jüngritele õpetas ta, et sõdima peab seni, kuni islami seadus kehtib ka mittemuslimite riikides. • Ristisõdade eesmärk oli enesekaitse! Tegu ei olnud eurooplaste jultunud rünnakuga süütute muslimite vastu, vaid hoopis hilinenud vastulöögiga sajandeid kestnud muslimite agressioonile. • Paljukiidetud islami kultuuri kuldajastu tõukejõuks olid mittemuslimid! • Euroopa võib XXI sajandi lõpuks olla islamiusku… Islamiekspert Robert Spencer on organisatsiooni Jihad Watch direktor ja Free Congress Foundationi kaastööline. Ta on kirjutanud üheksa islamiteemalist raamatut, teiste hulgas bestselleri “Kogu tõde Muhammadist: maailma kõige sallimatuma religiooni asutaja”. Oma poliitiliselt ebakorrektse stiili tõttu on tema elukoht salastatud.

Rooma-Katoliku Tallinna Peeter-Pauli kiriku preestrina on Argentiinast pärit isa Pedro Cervio andnud koguduse liikmetele ikka ja jälle nõu, kuidas elada nii, et meie elu poleks lahutatud kaheks eri osaks – usueluks ja argipäevaks –, vaid et need kaks poolt moodustaksid terviku. Kogumikku “Tarvis on vaid üht” on koondatud 2015. kuni 2017. aastani peetud loengud, kus isa Pedro pakub lihtsas sõnastuses praktilisi juhtnööre ja selgitusi. Näiteks vaatleb ta, mis on palve ning kuidas ja millal palvetada, kes on Püha Vaim ja kuidas ta mõjutab meie igapäeva¬elu, miks on vaja pihil käia jne. Mõned vastused tulevad Jeesuselt endalt, teised pühakutelt, kolmandad paavstidelt. Argentiinlasest isa Pedro on oma raamatu kirjutanud just eesti lugejatele ja eesti keeles. Isa Pedro Cervio on sündinud Buenos Aireses Argentiinas. Ta on õppinud filosoofiat Argentiina Katoliku Ülikoolis ja Navarra Ülikoolis Hispaanias ning teoloogiat Püha Risti Ülikoolis Roomas. Ta pühitseti Rooma-Katoliku Kiriku preestriks 2006. aastal Roomas ja ta kuulub Opus Dei prelatuuri. Enne Eestisse tulemist töötas ta preestrina Hispaanias, Paraguays ja Argentiinas. 2011. aastal kolis ta Eestisse. Ta elab Tallinnas ja teenibPeeter-Pauli katedraalis, töötab Vanalinna Hariduskolleegiumis filosoofia ja ladina keele õpetajana ning Tatari Üliõpilaskodus kaplanina.

Rooma-Katoliku kiriku juht paavst Franciscus andis välja erakorralise Halastuse aasta alguses intervjuuraamatu «Jumala nimi on Halastus», kus kirikupea vestleb Vatikani ajakirjaniku Andrea Torinelliga. Raamatus juhib Rooma Paavst tähelepanu kirikus äramärgitud Juubeliaasta sisule, kutsub üles armastuses pöörduma elule, rahule ja leppimisele ning seda läbi halastustegude. Paavsti selgitab läbi isikliku elukogemuse halastuse mõistet ning kutsub igat lugejat avama oma südame ust.Erilist tähelepanu pöörab paavst Franciscus meeleparanduse sakramendile, mis on esmatähtis kõigile katoliiklasele, et seada halastus ja armastus oma elu nurgakiviks. «Pangem meeleparanduse sakrament jälle kesmesse nõnda, et inimesed võiksid kogeda Jumala halastuse ülevust omal käel ja iga pihile mineja jaoks saab sellest tõelise sisemise rahu läte.»

Meist igaühel on kaitseingel, kes kannab nime ja armastab seda, kelle eest ta hoolitsema on saadetud. Ta rõõmustab koos sinuga ning nutab, kui sina nutad. Sinu kaitseingel on sinu igavene kaaslane, kes abistab sind päeval ja ööl, alates sinu sündimise hetkest kuni sa astud üle läve igavikku. Prantsuse autori René Lejeune kirja pandud raamatus „365 päeva oma kaitseingliga” on aasta igaks päevaks üks kaitseingli sõnum, mille üle mõtiskleda ja mediteerida. René Lejeune (1922-2008) sündis Bitches Lorraine’is. Ta oli kümne lapse isa, kusjuures kaks nende hulgast olid adopteeritud Brasiiliast. Saksa kirjanduse ja kultuuri professorina õpetas ta Metzi ja Algeri lütseumites, Õpetajakoolituse Instituudis ning Strasbourgi Poliitikauuringute Instituudi humanitaarteaduste osakonnas. Samuti oli R. Lejeune São Paulo lütseumi „Pasteur” (Brasiilia) direktor aastatel 1963-1967 ning Genfi Rahvusvahelise kooli tegevdirektor aastatel 1968-1978. Ta on kirjutanud veel biograafiaid ning vaimulikke raamatuid, olles mitmete aastate jooksul kaastöötaja kuuväljaandele „Stella Maris”. Raamat kuulub sarja «Sõna ja tegu».

Oh seda Iisraeli! See on kirev, väsimatult ringi sebiv inimeste kogum, kus kogu aeg midagi juhtub. Maa, kus kõrvalseisjad ei saa jätta omanina teiste asjadesse toppimata ja nende ellu sekkumata. Seal tekib ka raskeid olukordi ja leidub lohakust. Aga mis kõige olulisem – see on maa, kus peaaegu igal sammul on võimalik kogeda sellist südamlikkust ja hoolimist, mis võtab hingetuks. Selle nimel unustad ja andestad kõik vajakajäämised.Margit Prantsuselt on varem ilmunud “Minu Iisrael” ja “Kommenteeritud juudi anekdoodid”. Kolmandas Iisraeli kohta kirjutatud raamatus vahendab ta tõestisündinud lugusid peamiselt viimasest viieteistkümnest aastast. Sellesse aega jäävad ka tema enda Iisraeli-külastused ja kolm aastat kohapealset elu. Iisraeli ajakirjanduse ning oma ja sõprade kogemuse kaudu on ta talletanud suure hulga huvitavaid jutte. Mõned lood viivad meid ka Iisraelist väljapoole.Ja et Iisrael sai maikuus 2018 seitse aastakümmet vanaks, siis on selles raamatus täpselt seitsekümmend juttu.