Книги, похожие на «Matti Masing, Eesti asi. Miks kõik on nagu on?»

Kaja Kallase raamat MEP on valminud enam kui nelja aasta jooksul. Tegemist on praeguse Reformierakonna esimehe ja võib-olla ka tulevase peaministri ülestähendustega aastatest 2014-2018, mil ta esindas Eestit Euroopa Parlamendis. Päevikuna koostatud raamatus vahelduvad eraelulised ja tööalased sissekanded, mis annavad hea ülevaate noore naise rõõmudest Euroopa Parlamendis ja üksikema muredest võõra riigi pealinnas. Või vastupidi. Raamat annab mitmekesise, elava ja ilustamata pildi Euroopa Parlamendi liikme elust ja tööst. See on esimene eesti keeles ilmuv avameelne pilguheit Euroopa Parlamendi telgitagustesse.

Teos koosneb kahest köitest. Kindlasti tuleks osta ka I köide.Oswald Spengler (1880–1936) näitab selles juba Esimese maailmasõja järel suure lugejamenu saavutanud suurteoses, et teaduslikel tõdedel, majandussuhetel ja poliitilisel korral pole inimkonna üle nii suurt võimu, kui on arvatud. Järelikult ei mõjuta need inimesi sel määral nagu kogemisega seotud mõisted, vaimsed ja spirituaalsed tõekspidamised. See teos on sundinud ennast ühe või teise uuema nurga alt taashindama paljusid ajaloolasi, sotsiolooge, filosoofe ja kirjandusteadlasi. Ajaloolis-kultuurilise analüüsi aineks on ju elav, mõtlev ja tundev sotsiaalne inimene, kelle käitumist determineerib ühiskond ja kes omakorda mõjutab ühiskondlikku elu ja selle liikumist.

Poolatarist kunstniku Irena Baruch Wiley (1906–1972) elusaatus oli kirju ja huvitav. Abiellunud 1934. aastal Ameerika diplomaadi John Cooper Wiley´ga (1893–1967), sattus ta mehe ameti tõttu maailma eri paigusse, üks põnevam kui teine. Wiley´del tuli elada ja töötada Stalini-aegsel Venemaal, Anschlussi-eelses ja aegses Austrias, Salazari-aegses Portugalis, Colombias, Panamas, Iraanis, lisaks reisid teistessegi riikidesse. Meile, eestlastele, on oluline tõsiasi, et aastail 1938–1940 oli Wiley Ameerika saadik Eestis (mida ta nimetab naeratavaks maaks) ja Lätis. Nõnda olid Wiley´d nii nende kahe Balti riigi sõjaeelse eluolu kui ka hilisema annekteerimise tunnistajaiks. Sellest kõigest ja paljust muustki jutustab Irena Wiley oma mälestusteraamatus „Kahekümne aastaga ümber maailma“. Diplomaadi naisena teab ta rääkida poliitikast, kunstnikuna näeb aga ka iga maa elu emotsionaalsemat, maalilisemat, inimlikumat poolt.