Книги, похожие на «Matti Masing, Eesti asi. Miks kõik on nagu on?»

Raamat “Eesti 1000” toob lugejani tuntud vaimuliku, erusõjaväelase ja mõõgameistri Einar Laigna mõtisklused Eesti Vabariigi 100. juubeliks.“Jumala silmis on 1000 aastat kui eilne päev”, ütleb Pühakiri ning Einar Laigna kutsub üles ajalugu vaatlemasub specie aeternitatis – igaviku pilgu all.Eesti on väike maatükk Läänemere ääres, kus aastatuhandeid elanud rahvakild on oma maaga eriliselt kokku kasvanud. Meie ajalugu, täis võite ja kaotusi, on kujundanud rahva erilise hingelaadi ning ikka on saatus seadnud meid karmide valikute ette – nii ka tänapäeval. Mis on see, mis aidanud riike ja rahvaid püsima jääda, kandnud neid läbi raskete aegade? Mis tagab rahvastele eluõiguse tulevikuks?Saame teada, millised on elukogenud mehe, vaimuliku ja ajaloofilosoofi mõtted ja nõuanded, et Eesti jääks kestma ning mitte 100ks vaid vähemalt 1000ks aastaks!

See käsiraamat on soovitatav hankida neil, kel on algteadmised struktureeritud kaugvaatlusest või on lugenud eesti keeles ilmunud raamatut „Kaugvaatluse Käsiraamatu esimest osa. TDS-meetod”. Samas on käesolev treeningu käsiraamat mõeldud huvi äratamiseks ka neile, kel pole mittemingisuguseid teadmisi kaugvaatlusest. Selle treeningu käsiraamatu läbilugejal, kel tekib huvi kaugvaatlust ka reaalselt kasutama õppida, soovitan hankida „Kaugvaatluse Käsiraamat. Esimene osa. TDS-meetod“. Kindlasti on kasulik lugeda mõlemit käsiraamatut, sest üks täiendab teist.Käsiraamatu esimesest, „TDS-meetodi“-osast leiate üldtutvustuse kaugvaatluse kohta ja detailse õpetuse etapiviisilise kaugvaatluse TDS-meetodi kasutamiseks. „Kaugvaatluse käsiraamat. TDS-meetod” ja „Koordinaatidel Põhineva Kaugvaatluse Treeningu Käsiraamat” on tõlgitud neile, kes ei valda piisavalt inglise keelt, kuid on siiski huvitatud kaugvaatlusest ja selle psühhoenergeetilise tehnoloogia õppimisest.Kaugvaatlus on inimese tajumisvõime pääseda ainuüksi mentaalseid vahendeid kasutades, ligi informatsioonile, mis on tõkestatud distantsi, varjestuse või ajaga.Enam kui 20 aasta jooksul toimunud uuringutele ja katsetele kulutati üle 20 miljoni dollari USA maksumaksjate raha. Selline tegevus toimus salastatud programmides, mis kandsid nimesid nagu GRILL FLAME, CENTER LANE, SUN STREAK, SCANATE, STAR GATE. Nende programmide ühe tulemusena töötati välja käesolev käsiraamat.

Autobiograafiline raamat esimesest eesti kergejõustiklasest, Jüri Tarmakust, kes on võitnud olümpiamängudel kuldmedali.

Ivar Stukolkin oli esimene Eesti ujuja, kes jõudnud olümpiavõiduni. Samuti on ta jäänud tänaseni meie kõigi aegade noorimaks olümpiavõitjaks – Moskva mängudel 1980.aastal oli Stukolkin 19-aastane. Ja kõige noorem on ta olnud ka tippspordist loobujate seas, lahkudes suurest spordist 25-aastaselt. Täna seob teda spordiga kuulumine Eesti Olümpiavõitjate Kogusse ja rotatsiooni põhjal on ta alates 2007.aastast kandnud kogu presidendi tiitlit. Kolm kõrgharideust omandanud Eesti ujumisajaloo esinumber võtab sedagi ametit talle omase tõsidusega.

XII–XIV sajandil vallutasid Rootsi ja Taani kuningad käsikäes Saksa Orduga endale Rooma paavsti heakskiidul Läänemere idakaldal uusi alasid. Ometi teab Eesti lugeja nende sõjakäikude sündmustikust vähem kui Vahemere maade ristisõdadest. Põhja-Euroopas sõdinud ristirüütlite vallutusretked olid aga märksa edukamad. Kõik need uued nähtused ja institutsioonid vallutatud aladel, mis seostuvad Lääne-Euroopa keskajaga – linnad, kirikud, tsunftid, linnused, mõisad, feodaalne seadusandlus ja katoliiklus –, on sündinud just nende sõdade tagajärjel.