Книги, похожие на «Juhan Luiga, Mäss ja meelehaigus»

Friedrich Nietzsche (1844-1900), saksa filosoofi, teadlase, luuletaja ja usukuulutaja põhiteos, tema vaimu ja hinge süntees, ülemlaul uutest väärtustest, aga ka rõõmulaul vanade väärtuste purustamise ekstaasist. «Nõnda kõneles Zarathustra» on üks neist tähtteostest, mis jäävad igavesti ühevõrra ajakohasteks ja ajakohatuiks, ehk nagu Nietzsche ise ütleb, raamatuks kõigile ja ei kellelegi.

Baltisaksa filosoof Hermann von Keyserling rajas 1920. aastal Tarkuse Kooli. Selle sihte ning saavutamise vahendeid peabki selgitama „Loov tunnetus“, üks Keyserlingi peateostest ja tema mõttekäikude esinduslikem esitus.Nietzsche ja Dilthey ideedest lähtudes püüdis ta luua universaalset Euroopa ja selle väliseid kultuure mõtestavat antropoloogiat. Tema sihiks on jumalariik, kuid ta mõtleb loodusteadlasena. Mõtetes tulevates aastatuhandetes viibides ja praegust inimkonna seisundit ajaloo alguseks pidades ei usu ta siiski lääne tsivilisatsiooni positiivsesse arengusse, pidades selle loomulikuks suundumuseks kõikide sõda kõikide vastu, mis viimaks viib enesehävituseni.Keyserlingi retsenseerijate ja soovitajate hulka kuuluvad Th. Mann, H. Hesse, S. Freud, C.-G. Jung, R. Tagore, ja mitmed teised tuntud vaimuinimesed.

Värvika, originaalse ja sügavamõttelise füüsiku, Nobeli preemia laureaadi Erwin Schrödingeri (1887–1961) raamat “Mis on elu?” on koostatud tema 1943. aastal Dublinis peetud loengute alusel. Teost on loetud möödunud sajandi mõjukamate kirjutiste hulka. See kujutab endast mõnede elu saladuste mõistmise katset, püüet segada omavahel füüsikat ja bioloogiat ning teos on suuresti mõjutanud meie praegust vaatenurka elule. Sellegipoolest ei tasu raamatust otsida selgelt formuleeritud vastust pealkirjas esitatud küsimusele.

Jaan Puhvel (1932) lahkus Eestist 1944. Haritud Euroopas ja Ameerikas, dr. philos. võrdleva keeleteaduse alal Harvardis 1959, vahetult õppust võtnud kuulsalt Georges Dumézililt, luges ta California ülikoolis Los Angeleses muu kõrval ka võrdlevat mütoloogiat. Käesolev teos kujutabki endast ülikooliloengute põhjal kristalliseerunud õpikut, mis ingliskeeli kirja pandult kujunenud üheks klassikaliseks õppevahendiks Uues Maailmas. Autor on teinud käesolevas tõlkes ja töötluses arvukaid muudatusi, silmas pidades eestikeelset lugejat, ent tahtmata monogeneetilisel alusel indoeuroopa võrdleva mütoloogia käsitlust eestikeskselt kiiva keerata. Ülo Valk lisab: Olen veendunud, et professor Puhvli Võrdlev mütoloogia on oma haardeulatuselt ja teaduslikult tõsiduselt tähelepanuväärseim teos, mis kunagi selles valdkonnas eesti keeles avaldatud.

Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. Tänapäevale nii haruldase mõtlejatüübina, kelle filosoofia ja võltsimatu humanism, kõlbeliselt terviklik elu ja tegevus ajastu vaimsele situatsioonile mõju avaldasid, väärivad Schweitzeri ideed loovat suhtumist seoses mitmete nüüdisprobleemidegagi.