Книги, похожие на «Martin Widmark, LasseMaia detektiivibüroo. Loomapoemõistatus»

Harri pilgutas Joonasele silma, torkas rätiku sees heeringa taskusse ja tegi kööki asja. Isa pani parajasti kohvimasinasse pulbrit, nii õnnestus Harril heeringas külmkappi sokutada. Ta läks tuppa tagasi ja näitas Joonasele rahulolevalt ülestõstetud pöialt. Nad hakkasid kiiruga koolikotte pakkima, kui äkki kostis köögist Ingeri hele naer. Poisid jooksid uudishimulikult kohale, kuid jäid uksel kohmetult seisma. Köögilaual rätiku peal vedeles tuttav heeringas, mida Inger, isa ja ema sõnatult tunnistasid. Inger oli hakanud kapist vorsti otsima ja avatanud sealt oma suureks üllatuseks ema uue siidisalli. Ema ahmis õhku. «Kes… kes… kes selle lollusega hakkama sai?» «Mis seal ikka pikalt arvata,» tunnistas Harri alistunult. «Eks ikka sinu vanem poeg nagu alati.» «Aga miks ometi?» oli ema nõutu. «Ma olen juba ammu igasuguste poiste tempudega harjunud, aga sellest ei saa ma tõesti aru, miks oli vaja heeringas pakkida minu teatrisalli sisse? On sinuga ikka kõik korras?» Selle peale ei osanud Harri midagi kosta. Ta ei saanud ju rääkida, kuidas asjalood tegelikult olid.

Jaak Juske kolmas lastele mõeldud ajalooraamat viib muinasjutulisse printsesside ja rüütlite, kuningate ja kuningannade maailma.Aga tegemist ei ole kaugete rahvaste muinasjuttudega – need lood, mis Jaak Juske jutustab, on Eesti päris oma lood. Ja jube põnevad.Eestil pole küll kuningat ega kuningannat, printsessidest-printsidest rääkimata, kuid see ei tähenda, et nad ammustel aegadel ei oleks tähtsate kaubateede ristumiskohas asuvat Eestimaad endale tahtnud ja siia isegi endale losse ehitanud. 700 aastat olid siinmail tegelikeks peremeesteks enamasti saksa päritolu mõisnikud, kuigi samal ajal kuulus meie maa järgemööda Saksa, Taani, Poola ja Rootsi kuningatele ja Vene tsaaridele. Mitmed neist on ka ise Eestimaa pinnal käinud. Eestis on isegi üks linn jõudnud olla kuningriigi pealinn – kõik, kes Põltsamaale sattuvad, võiks proovida mõelda sellele, milline oli elu selles väikelinnas ligi 450 aasta eest, kui Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn.Jaak Juske haaravad lood äratavad ellu veel mitmed otsekui muinasjuturaamatutest või seiklusjuttudest pärit seigad Eesti põnevast ajaloost.

„Leelo Leevikese jõulukalendris” kohtate kõiki lastele tuttavaid Karulaane elanikke: mõmmide peret, Rebase-Rihot, Jänese-Jutat ning paljusid teisi. Selle raamatu peategelane on aga tubli jõululind Leelo Leevike, kes tahab kogu metsas jõulumeeleolu luua. „Leelo Leevikese jõulukalendris” esitatakse südamliku raamjutustuse sees 26 jõulu- ja talveluuletust: üks luuletus igaks 24 jõuluootuse päevaks, lisaks algus- ja lõpuluuletus. Luuletusi on nii tõsimeelseid kui ka lustakaid, nii et meelepäraseid salme jõuluvanale esitamiseks peaks siit leidma iga laps ja täiskasvanugi. „Leelo Leevikese jõulukalendris” leidub nii Heljo Männi juba klassikaks saanud lasteluulet (näiteks „Pääsukese näärid”) kui ka palju täiesti uusi, varem avaldamata luuletusi. Lastele pakuvad palju uurimis- ja avastamisrõõmu ka kunstnik Epp Marguste armsad ja detailirohked illustratsioonid. „Leelo Leevikese jõulukalendri” lugusid ja luuletusi loeb autor Heljo Mänd ise. Seega on e-raamatul ka kultuurilooline väärtus.„Leelo Leevikese jõulukalender” on ilmunud ka raamatuna (2005) ning kuulamisraamatuna CD-l ja allalaaditavana mp3-formaadis.Kunstnik: Epp MargusteLoeb: Heljo Mänd

Franzi elu pole sugugi kerge. Heledate inglilokkide, roosinupusuu ja piiksuva hääle tõttu peetakse teda ühtelugu tüdrukuks. Pealegi veel viieaastaseks. Ehkki tegelikult on ta kuuene. Õnneks on ta vähemalt taibukas ja väga vapper. Leidlikud ideed lausa tulvavad talle pähe… Christine Nöstlinger (sündinud 1936.a Viinis) on tänapäeva lastekirjanduse üks edukamaid autoreid. Tema sulest on ilmunud üle saja raamatu. Nöstlingerile antud auhindade nimekiri on pikk. Muuhulgas on ta pälvinud Saksa lastekirjanduse auhinna (1973), Hans Christian Anderseni Medali (1984), Astrid Lindgreni mälestusauhinna ALMA (2003) ja Austria lastekirjanduse auhinna (2014).