Книги, похожие на «Mari Jungstedt, Surev dändi»

Martin Alguse novellikogu koosneb kümnest loost, mille tegevus toimub peateedest kõrvale jääval tagamaal. See on üks omamoodi rännak läbi saja-aastase perioodi kuni tänapäevani, kus iga lugu leiab aset meile olulisel ajahetkel, aga seda kõike tagamaa varjulistes nurkades, kuhu suured ajaloosündmused ulatuvad vaid kauge kajana kusagil voorte taga.Esiplaanil on inimene ja loodus. Suvepäikeses või pakases kükitavates majakestes, külades, põldudel ja metsadeski sünnib ootamatuid kohtumisi ja kokkupõrkeid, tundmusi ja äratundmisi. Tagamaa lopsakas rahus väreleb midagi ürgset ja salapärast, mille taustal joonistub välja inimloomus oma armetus või ülevas, koomilises või traagilises ebatäiuses – ja olgu see loomus lõpuks milline tahes, see paneb igal juhul kaasa elama.Tagamaa lood viivad meid muuhulgas kolmekümne kuuenda aasta suvesse, Teise Maailmasõja keerisesse, stalinlike repressioonide keskele, kolhoosiaega, olümpiaaega, taasiseseisvumise metsikusse varakapitalismi ja mujalegi. Mõned motiivid ja tegevuskohad lasevad erinevate juttude taga aimata ühte suuremat ja sidusamat paika, milleks vast ongi meie maa ja meie aeg.

Tuntumaid armastusromaane maailmakirjanduses üldse. Seesugust armastust kui selles teoses kohtab elus harva. «Manon Lescaut» on inspireerinud näiteks niisugused loojaid nagu Massene'd ja Puccinit.

„Lõpetamata mõrvas” kohtub lugeja taas Campbelli ja Carteri, aga ka tegevusse naasnud Mitchelli ja Markbyga. Pensionipõlve nautiv Alan Markby kuulab hämmastunult oma aedniku Josh Browningu tunnistust. Viimane räägib, et lapsepõlves, kahekümne aasta eest, leidis ta koos oma õe Dilysega linnakese lähedalt metsasalust noore naise laiba. Pahandust kartes jätsid lapsed avastuse enda teada, kuid nüüd avastas Browning õe asjade hulgast surnule kuulunud käeketi ja otsustas juhtunu üles tunnistada. Ja kellele veel, kui mitte mehele, kellega ta on aeda hooldades sõbraks saanud – endisele politseikomissarile Alan Markbyle.Kahekümne aasta tagune kadumisjuhtum võetakse uuesti uurimise alla. Kahe põlvkonna ja kahe jaoskonna politseinikud ühendavad jõud, et osutada kadunud tüdrukule viimane teene – tuua tõde päevavalgele.

"Raadio" viib lugeja Liivimaale, Pariisi ja New Yorki. Romaani tegevus toimub reaalajas. Minajutustaja on gay, kes on eestlaste elu suhtes üsna irooniline.

Romaani esimese osa tegevustik viib lugeja 26. sajandi keskpaika, mil inimesed on jõudnud koloniseerida märkimisväärse osa meie galaktikast. Kõigile uuringutele vaatamata pole teadlased suutnud leida peale inimese ühtki teist mõtlevat organismi, kuigi arheoloogilised kaevamised Linnutee eri paigus nende kunagisele sealviibimisele viitavad. Ühel päeval saab aga Maal asuv instituut teate, et ühelt kaugelt planeedilt nimega Sofia on leitud kindlaid tõendeid sealse liigi olemasolu kohta – kohapeal uurimist teostav ksenoarheoloog saadab Maale uurimiseks raseda kohaliku neiu. Kuid sellest on aimu saanud ka tumedad jõud, kes soovivad hinnalist geenimaterjali iga hinna eest enda valdusse saada. Teadlasel Karl Harakul õnnestub tüdruk tagaajajate käest päästa ja algab pingeline tagaajamine mööda kaugeid planeete, mille käigus ilmneb rohkelt ootamatuid pöördeid ning avastusi.Peeter Helme on eesti kaasaegses kirjanduses kindlalt kanda kinnitanud. Temalt on ilmunud kolm romaani „Puudutus” (Verb 2007), „September” (Pegasus 2009), „Varastatud aja lõpus” (Tuum 2011), rohkelt esseid, arvustusi, novelle ning luuletki. Hinnatud kirjanduskriitikuna on ta mitmete kirjandussaadete juht raadios ning Eesti Ekspressi kirjandustoimetaja.