Книги, похожие на «Margit Prantsus, Kommenteeritud juudi jutud. 70 tõestisündinud lugu»

Egiptus ahvatleb turiste igikestva päikesepaiste ning püramiididega. Kõrberiigi pealinn Kairo oma 20miljonilise elanikkonnaga on aga parasjagu nii suur, kirev ja võimalusterohke, et pakub läbi paksu sudu paistva päikese ka ridamisi muid ahvatlusi: kulinaarseid, kultuurilisi ja karjäärilisi.Minu abikaasat ahvatles töö Kairo Saksa ülikooli juures, mind võimalus kolida vaikselt suikuvast Saksa kolkalinnast pulbitsevasse maailmametropoli.Peale esimest suurt ehmatust ning otse silme ees terendavat igavusesurma osutus Kairo kokkuvõttes heldeks võõrustajaks: huvitavate sündmuste jadal ei paistnud lõppu tulevat, neist kõige põrutavam oli kahtlemata sattumine araabia kevade keskmesse. Kahe ja poole aastasele ajateljele mahtus veel kõvasti action’it alates meie kolmanda lapse sünnist Niiluses asuval Manyali saarel, lõpetades Saksa kiriku kolihunnikust leitud klavessiini elustamise või eesti laste laulu- ja mänguringi vedamisega.Saale Fischer

Maandun lennukiga öises Sofias üheskoos sõber Askoga. On 2005. aasta 25. september. Lohistame oma kohvrid vanast väsinud terminalist välja ja kohtume kamraad Pärlaga.Lämmatav soojus tervitab uksel ja sunnib joped kotisangade vahele. Miski ei viita sellele, et viis aastat hiljem maksan siin riigis 60 inimesele palka ja olen bulgaarlastega suureks sõbraks saanud.Äkki tundume endale hirmus targad. Me ju teame täpselt, mis siin riigis järgmistel aastatel juhtuma hakkab. Kohe-kohe saabub siia Euroopa Liit, kõik saavad rikkamaks, korruptsioon ja kuritegevus kaovad, inimesed saavad kultuurseks, sportlikuks ja ausaks. On selge, et just nüüd ja just siin tuleb midagi ette võtta. Ettevõtte alustamine on üsna romantiline periood. Koduigatsus tekib pärast kolme kuud. Suur stardierutus ja seiklusjanu kaob lõplikult alles teisel aastal. Uue ettevõtte romantika saab mööda kolmandal-neljandal aastal. Uhkustunne käima saadud ettevõtte üle ei kao kunagi.Nii nagu kogu Bulgaaria on täis vastuolusid, erinevad ka eestlaste mälestused. Ühele eestlasele on see sooja rannaliiva, puuviljakompottide ja magusate tomatite, teisele aga valede, raha kaotamise ja hapude viinamarjade maa.Janek Balõnski

Viimase 100 aasta Eesti ühe mõjukaima teoloogi Elmar Salumaa (1908-1996) suurteos „Süstemaatilise teoloogia käsiraamat“ on ainulaadne Eesti usuteaduses ja kultuuriloos ning asendamatu leksikon teoloogiliste märksõnade seletamisel. 525 märksõnaartiklit, lühemaid ja pikemaid, loovad tervikliku teoloogiliste ja teoloogiaga haakuvate filosoofiliste teadmiste süsteemi, seletades ühtlasi mõistete päritolu ning ajaloolisi arengujooni kuni nüüdisaja seisukohtadeni. Elmar Salumaalt on ilmunud üle 200 monograafia, käsikirjalise uurimustöö ja tõlketeose ning nendele lisaks 30 köidet „Teoloogilist ajakirja“ aastatel 1969-1990. Salumaa käsikirjade väljaandmine trükistena sai alata aastaid hiljem, Eesti taasiseseisvumise järel. Aastatel 1991-1998 kirjastati „Filosoofia ajaloo“ köited. Mahukamatest teostest on ilmunud 2001. aastal piibliteaduslik „Matteuse rõõmusõnum“, 2008. aastal „Eesti mõtteloo“ sarjas „Evangeelium ja eetos“, 2010. aastal „Eesti mälu“ sarjas elulooraamat „Tiib pandud aastaile õlale“.

See kolmas BaltimaaKas on veel mõnda eestlasele nii lähedast, ent samas kauget riiki nagu Leedu? Leedu on justkui meie naaber, ent sama hästi võiks see asuda teisel pool maakera, sest teame seda pealiskaudselt, mõne üksiku koha ja paari kuulsa sportlase järgi. Kujutlesin end elamas ükskõik millises eksootilises kohas, kuid mitte Leedus. Pole seal ju miljonilinnu, ei palme ega mägesid, ühtegi saart ja isegi merd eriti mitte.Ent kui saatus pakub võimaluse asuda Leetu elama, siis võtan selle vastu. On tunne, nagu läheksin esimest korda elus külla naabrile, kellega me koridoris viisakalt tervitame, ent kelle kohta ma tegelikult mitte midagi peale nime ei tea.Leedus elatud aastate jooksul õpin paremini mõistma nii leedulasi kui ka iseennast, saan teada, miks nad eestlaste üle naeravad ja miks meid hindavad, võitlen leedu köögi ja keelega, saan VIPiks, vahetan ajakirjanikutöö programmeerija kutse vastu. Mu lapse passi on sünnikohaks kirjutatud Leedu. Ka minusse jääb see maa igaveseks, isegi kui siit kunagi ära kolin.

Meie päevad on sageli täis närvilisust ja ebakindlust. Kardame eksida oma otsustes, sest sel võivad olla kurvad tagajärjed ja mõnikord ongi. Alati ei peagi meie eesmärgiks olema võit nõrkuste üle, vaid pigem soov õppida hoidma südamerahu kõikides olukordades, ka ebaõnnestumise ja kaotuse korral.Kuidas siis saada üle mure- ja hirmuhetkedest, mida meie elus nii sageli ette tuleb? Kuidas õppida usaldama Jumalat kogu südamest ja andma end täielikult Tema hoole alla? Just seda õpetab meile see lihtne, kuid sügavamõtteline raamat. Tuues näiteid igapäeva­elust, innustab autor meid lahendusi leidma Evangeeliumi abil. Kuna südamerahu on Jumala kingitus, siis peame seda ikka ja aina otsima, hoidma ning paluma. „Südamerahust – otsida ja hoida rahu“ on preester Jacques Philippe’i esimene raamat ning selle tiraaž on tänaseks ületanud Prantsusmaal 130 000 eksemplari piiri. Raamat on tõlgitud paljudesse keeltesse.Jacques Philippe’i teosed kõnelevad palvest, sisemisest vabadusest ja südamerahust. Tema raamatuid on tõlgitud 24 keelde ning neid on müüdud üle miljoni eksemplari. Jacques Philippe’ist on saanud katoliikliku vaimsuse modernne klassik. Jacques Philippe sündis 21. märtsil 1947. aastal Prantsusmaal. Ta õppis matemaatikat ja tegeles sellega ka akadeemilisel tasandil. 1976. aastal puutus ta kokku Õndsakskiitmiste Ühendusega (Communauté des Béatitudes) ja pühendas end seejärel heebrea keele õpingutele ja kristluse juudi päritolu uurimisele. 1981. aastal alustas ta Roomas teoloogia ja kanoonilise õiguse õpinguid ja 1985. aastal ordineeriti ta preestriks. 1994. aastal pöördus Jacques Philippe tagasi Prantsusmaale.