Книги, похожие на «Jennifer Egan, Manhattan Beach»

Kogumik «Täheaeg» on jõudnud üheteistkümnenda teoseni, mis on erakordselt mahukas (kaks korda nii paks kui tavaliselt) ja selles on esindatud Kultuurkapitali aastapreemia laureaat Rein Raud oma jutuga «Võimsalt voogab Olemise jõgi», Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia korraldatud jutuvõistluse võitja Triinu Meres, võistlusel silma paistnud Ülle Lätte, Tea Roosvald ja Marcus Kaas, Stalkeri võitnud kirjanikud Siim Veskimees, Veiko Belials ja Maniakkide Tänav.Kogumikus sisalduvad:* Triinu Merese postapokalüptiline militaarne märul (pea romaani mõõtu pikk lühiromaan) «Kuningate tagasitulek».* Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana pöörane küberpunk-kosmoseooper tulevikusõjast ja vaenlase kosmosejaam-prügimäele vangijäämisest.* Siim Veskimehe progressorlusest rääkiv massiivne madin, mis segab kokku paralleelmaailmad, lohed, mahajäänud feodaalmaailma ja kannab igati kohaselt pealkirja «Kerge on olla jumal».* uus žanri-fantasyjutt Rein Raualt, värsket lühiproosat Veiko Belialsilt, tuntud headuses ruraal-naturalistlik fantaasia Ülle Lättelt ja palju-palju muud.* Raul Sulbi ülevaade tänavu saja-aastaseks saavatest ulmekirjanduse tüvitekstidest (palju õnne sünnipäevaks, professor Challenger, John Carter & Dejah Toris ning Tarzan, lord Greystoke!).

Suurt töörahvariiki muust maailmast eraldav raudne eesriie oli pärast Stalini surma küll veidi praotunud, aga kuuekümnendate aastate keskpaiku sulgus see jällegi. Umbseks konnatiigiks muudetud ühiskonnas hakkas vaba mõtte puudus aina enam elu halvama, kuni saabus periood, mis hiljem stagna-ajaks nimetati. Stagnatsioon tekkis ka Raudikul nagu iseenesest – aastad möödusid, inimesed vananesid ja harjusid keelt hammaste taga hoidma. Elati pilvise taeva all, mis küll pidevalt vihma ei lahistanud, aga ka haruharva päikest näitas. Paraku sedagi mitte kõigile. Ja siis tuli pilvevarjust lootusekiir…

Õigupoolest pidi see olema mõnus puhkus: Christine kavatseb minna Norderney saarele, et aidata sõbranna Marleenil tema uut kõrtsi remontida. Aga siis rabab ema teda nõudmisega võtta kaasa ka oma isa Heinz. Juba reisi algul on Christine närvivapustuse äärel, sest papal on kõige suhtes oma arvamus. Vaevalt saarele jõudnud, võtab papa oma sarmi ja põikpäisusega juhtimise ehitusplatsil üle. Asi läheb veelgi hullemaks, kui Heinz tutvub kohaliku lehereporteri Gisbert von Meyeriga.Dora Heldt, sündinud 1961 Sylti saarel, väljaõppinud raamatukaupmees, tegutseb alates 1992. aastast kirjastuse esindajana ning elab praegu Hamburgis. Tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja need on korduvalt jõudnud Saksamaa raamatumüügitabelite tippu.„Head lugejad, tundke rõõmu humoorika loo üle, mis on lustakalt ja ladusalt kirja pandud.“ – Westfalen-Blatt

Eradetektiiv Jussi Vares ja tema sõbranna leiavad Turu saarestikust udus seisva parvlaeva Västern. Olukord tundub kahtlane ja nad otsustavad minna uurima, mis on juhtunud. Laeval avaneb neile kohutav vaatepilt – kogu meeskond ja kõik reisijad on tapetud. Kadunud on ainult Varese sõbranna Petra minia …Samal ajal satub kaugel Montanas, crow indiaanlaste (vareseindiaanlaste) territooriumil eluohtlikku olukorda soomlanna Suvi. Õnnelike asjaolude kokkulangemise tõttu tõttab talle appi indiaanlane Albert, kel on naise röövijatega ajada omad asjad. Koos hautakse kurikaeladele kättemaksu.Pärast Suvi ootamatut lahkumist Soome ja tema veelgi ootamatut appikutset lendab ka Albert Soome. Kuidas on Suvi seotud Västerni õudusega? Selles üritavad Jussi ja Albert üheskoos selgusele jõuda. Jaan Martinson: «Niisiis on crew’ indiaanlasel vaja Montanas võidelda sealse maffiabossiga, kes ühtäkki kavatseb mööda maanteed kulgeva soomlanna seksuaalperverdile maha müüa. Edasine on vist selge: indiaanlane päästab soomlanna, too aitab päästjat võitluses maffiaga – seks ajaks on kahe vahel tekkinud armastus – ning läheb omi asju ajama, et peagi naasta. Aga ei naase. Ja siis astub mängu Vares.»