Книги, похожие на «Helga Nõu, Mahajätjad»

Erasmus Levine’il on väga harukordne töö. Kui Ühendriikide president on välisreisil, seisab Erasmus temast alati paari meetri kaugusel, käes mapp, mida presidendile ulatada, kui olukord peaks seda nõudma. Mapis on koodid, sidevahendid ja kõik muu vajalik, et president saaks anda käsu tuumarelvade kasutamiseks. Erasmus hindab oma töö vastutusrikkust, on selle üle uhke. Või siis mitte?Erasmuse perekond ja naabrid on kindlad, et tema tööks on üliõpilastele filosoofia õpetamine ning et loengute andmiseks viibib ta vahel nädala-paari kaupa kodust eemal. Või siis mitte?Väikese poisina seletas Erasmus emale, kuidas kirjutada salakirju, ning mõtles välja ka koodi, mida teadsid vaid tema ja ta ema. Ema on ammu seniilsena hooldekodus, järsku võtab aga keegi Erasmusega just seda koodi kasutades ühendust. Kes ja miks?Et vabaneda ohust, mida tuumarelvad inimkonna tulevikule kujutavad, oleks kõige õigem tuumapomme sisaldavad sõjaväebaasid õhku lasta. Või siis mitte?Hoogsalt algava tehnopõneviku iga peatükk pakub rohkem küsimusi kui vastuseid, kuid sekka ka harivaid seiku tuumafüüsika arenguloost.

Liz ja Christopher taipasid oma kohtumise esimestel minutitel, et nende saatuses on toimunud pööre. Kuid nende teel õnnele oli palju takistusi, mille nad pidid ületama, enne kui mõistsid, et armastus on ülim tunne kõigi teiste tunnete seas.

Venemaal kultusteose staatust nautiv romaan on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlik teos, nende ainsa fantasy’na on see teravalt satiiriline, kohati absurdne, kohati hüsteeriliselt naljakas. Romaani tegevus toimub Teaduslikus Uurimisinstituudis Nõia- ja Võlukunsti Ilmingute alal, kus saavad kokku teadus, maagia ja sotsialism ning igati ootuspäraselt puhkeb kaos. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele kõiksugused erinevad mütoloogilised ning fantaasia- ja õuduskirjanduse kullafondist pärit tegelased. Romaanis parodeeritakse mitmeid tuntud tekste nagu H. G. Wellsi «Ajamasin», kuid on leitud ka, et mingi tunnetuse poolest sarnaneb teos Clifford D. Simaki «Härjapõlvlaste kaitseala» ning Mihhail Bulgakovi «Meistri ja Margaritaga».

Öeldakse, et saatuse eest ei pääse. See oligi saatus, kes korraldas Dave'i ja Jenny juhusliku, saladuskattega varjatud kohtumise. Nad viskusid teineteise sülelusse. Kuid mis neid ühendab, tõeline tunne või lihtsalt füüsiline iha? Oma noorusele vaatamata olid mõlemad elukatsumuste tules kõrvetada saanutena tõeliselt karastunud. Oli tulnud üle elada lähedaste kaotuse kibedust, sõprade reetlikkust, õnnetut armastust. See tekitab usaldamatust ja armukadedaid kahtlustusi. Ent pikkamööda võib usaldamatus muutuda usuks partnerisse ning siis sünnivad õnn ja armastuse ime.