Книги, похожие на «Барбара Картленд, Mägede jumalanna»

„Poldarki” sarja lugejad on nautinud häirimatut õnne, mis valitseb neile armsaks saanud Rossi ja Demelza suhetes. Paraku koguneb selle abielu kohale pilvi, kui Prantsusmaalt sõjavangist päästetud noor mereväeohvitser Demelzasse meeletult armub. Prantsusmaa-retke järel sõjakangelaseks kerkinud Rossil tuleb isikliku elu murede kõrval maadelda George’i süveneva vaenulikkusega: vana Agatha surmaeelsed sõnad on tekitanud tolles piinavaid kahtlusi. Naabritevahelised pinged süvenevad, kui Ross otsustab lõpuks ikkagi kandideerida alamkotta, ohustades George’i parlamendiliikmekohta.Nende intriigide taustal hargnevad teised, niisama põnevad. Mida teeb George’i kahtluste hajutamiseks Elizabeth? Kuidas läheb teineteisest lahutatud Morwennal ja Drake’il? Mis juhtub Osborne’ide majas, kui sinna saabub abiliseks Morwenna noorim õde Rowella? Kuidas võitleb saatana kiusatustega Emma Tregirlsisse armunud Sam? Mismoodi saavad erineva elustiili põhjustatud raskustest üle Caroline ja Dwight?Neli jõekäärus ujuvat luike esindavad melanhoolse Rossi silmis nelja naist, kellega tal on tulnud viimasel ajal ühel või teisel moel kokku puutuda.

1896. a. ilmus Eduard Vilde romaan «Külmale maale», mis eesti kirjanduses senitundmatul kombel käsitles külaelu. Esmakordselt paljastati selles teoses kapitalismi ühiskondlikke vastuolusid ja näidati, et inimese saatust kujundavad sotsiaalsed olud ning vahekorrad. Romaani peategelaseks on noor pops Väljaotsa Jaan, kes haiguse tõttu satub väljapääsmatult raskesse seisukorda oma ema ning õdede-vendade toitmisel. Moraalse löögi annab Jaanile Virgu peremees, kes koos urjadnikuga tuleb Väljaotsa saunast varastatud kraami otsima, sest vaesed on peremehe silmis ka vargad ning viimased sulid. Jaan võib uhkelt ja väljakutsuvalt neile otsa vaadata, sest tema on küll vaene, aga äärmiselt aus. «Külmale maale» on Vilde üks õnnestunumaid ning täiuslikumaid teoseid. Siin on kujundirikkaid kirjeldusi, on psühholoogiliselt põhjendatud ja usutavad karakterid, on ehtsat vildelikku rahvakeelt. Seetõttu on «Külmale maale» saanud väga populaarseks.

Ulmealmanahhide sarja Täheaeg värskeim köide toob lugejateni kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud ning kirjandusfestivali Prima Vista raames toiminud ulmejutuvõistluse viis parimat teksti. Nende seas on mõtisklev/seikluslikku zenfantasy’t, klassikalisest kaugele eemalduvat aurupunki, üleloomulikke õuduslugusid Eesti maa- ja linnamiljöös ning puhast teaduslikku fantastikat, tegevusareaaliga Londonist Võrumaani. Lisaks jutuvõistluse parimatele leiab nende kaante vahelt veel Jeff VanderMeeri aurupunkfantaasia “Hanoveri parandamine”, mis jõudis mitmesse year’s best antoloogiasse. Artiklite rubriigist leiab Siim Veskimehe vastulöögi Veiko Belialsi eelmises Täheajas ja Taivo Risti Algernonis ilmunud poleemilistele artiklitele tema loomingu ja varasemate artiklite aadressil.

Milline tüdruk ei unista romantilisest filmirollist, milline noormees ei kujutle end verdtarretava põneviku kangelasena! Salapärane, magnetina ligitõmbav filmimaailm oma lootuste, pettumuste, armutu konkurentsi ja kirgedega on andnud ainet paljudele kirjanikele.Enn Vetemaa romaan «Hõbedaketrajad» viib meid «Eesti Hollywoodi», kus käivad uue seiklusfilmi võtted. Paljude menukate komöödiate autor, tuntud näkiuurija Vetemaa käsitleb meie filmiloojate elu talle omase leebe huumoriga, eesti näitlejate, režissööride ja filmistuudio juhtide prototüübid on tema romaanis selgesti äratuntavad. Kuna autor on stsenaristina ise sageli filmimisel osalenud, siis on tal teada ning lugejatele jutustada kõiksugu koomilisi ja ka traagilisi lugusid, mis leiavad aset, enne kui üks film lõpuks vaataja ette jõuab.

Heliseb-kõliseb…: romaan-revüü, ehk, Lihtne ja tõepärane kirjeldus bioloogiakandidaat Kaaro Neeme viibimisest noorte suvepäevadel mõnes Eesti NSV rajoonis 196… aasta juunikuus