Книги, похожие на «Gustave Flaubert, Madame Bovary»

Oma parimaks peetud romaanis «Metsmees» (1929) kujutab Janno satiirilises plaanis omaaegset nn. hõimuliikumist.Filoloogiadoktor Rasmus toob Eestisse mordva nooruki Peedra Smirnovi, et kasvatada «metsmehest» mordva valgustustegelane. Kuid sisseelamine siinsesse tõusiklikku seltskonda kujuneb noormehele valuliseks.

1) võtke paar banaanilindu; 2) pöörake rüütli pead võllas; 3) ravige oma haavad onguentiga; 4) lahendage mõistatus peast (tźte) või tehke midagi varjualusega (toit); 5) te ei pea midagi riivama, et tulla juulis; 6) kuivatage koera, võimalikult mere lähedal; 7) minnes sinna, võrgutage naine; 8) ja magage temaga; 9) kuni see kõik laiali paisatakse; 10) Või on nii, et meie peakesed seda ei võta. Umbes niisugune, raskesti tõlgendatava sisuga krüptogramm jäi maha kurikuulsast piraadist Olivier Levasseur’ist. See on ainuke teejuht sadu miljoneid maksva peidetud varanduse juurde, mille jälile püüab jõuda Eesti päritolu semiootik Jaagup Vihmasagar koos kahe välismaise kolleegiga. Aarne Rubeni uus põnevusromaan on globaalse haardega: varanduse jäljed viivad mitmele India ookeani saarele. Aarne Ruben on eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta on kirjutanud romaane, mis baseeruvad Eesti 20. sajandi ajalool. Tema tuntuim teos on Volta annab kaeblikku vilet, mis räägib 1905. aasta Vene revolutsioonist, Leninist ja dadaistide liikumisest Zürichis. Aastal 2000 võitis ta teosega Volta annab kaeblikku vilet Eesti romaanivõistlusel esimese koha.

Vlad Taltos on sarkastiline ja paranoiline palgamõrtsukas, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid, kes on üsna osavad ka surnute elustamisel. Tema kaaslaseks ja sõbraks on väike lohesarnane humoorikas ja intelligentne loom, keda kutsutakse jheregiks. Üks kõige võimsamatest Dragaera maffiabossidest palkab Vladi eriti raskele tööle, mille täitmisel aga selgub, et bossile jääb ette üks Vladi parimaid sõpru ja tagatipuks ka Vlad ise.Mõningaid Vlad Taltose tarkuseteri, mis peaksid peegeldama palgamõrvari elu võlusid ja valusid: “Häid kombeid ei asenda miski – peale kiirete reflekside.” “Ükskõik kui osav võlur ka on, nuga abaluude vahel kahjustab tõsiselt tema stiili.” “Tõelisi kangelastegusid tuleb hoolikalt kavandada – ja järjekindlalt vältida.” “Vihase draakoniga räägi alati viisakalt.“ “Pole sellist asja nagu küllaldane ettevalmistus.” “Sa astu ettevaatlikult, kui lähened omaenda lõksudele.”

Herdis Ojasu debüütromaan „Julgus elada” räägib loo naisest, kes – olles saanud elult valusa löögi – purustab kõik raamid ning käitub nii spontaanselt ja ebamõistlikult, kui suudab. Ta loobub kõigest: edukast karjäärist, perest, sõpradest ja mugavast linnaelust ning üürib üksiku maja Kreeka mägedesse. Ta pakib kohvri ja otsustab elada – elada vabana. Vabana kohustustest, argirutiinist ja raamidest.Läbinisti linnainimesena õpib ta tundma elu maal ning taltsutama oma hirme Lõuna-Kreeka metsikus looduses. Tal tuleb põgeneda mastaapsete metsatulekahjude eest, ekselda mägedes ja võidelda tormiga Vahemere kaljukoopas. Ta seikleb Ateenas, Peloponnesose poolsaarel ja selle väikekülades. Juhused viivad teda kokku inimestega, kellel kõigil on oma lugu rääkida. Lugu, mis annab julgust.Julgust elada.

Oma lugu on meil kõigil. Mõnel inimesel on neid koguni mitu.Seekord olid lood ju hoopis teisiti. Minu kõrval magas rahulikku und mu tulevase lapse isa. Nüüd ei pidanud ma enam kartma ja mõtlema, kuidas üksinda lapse kasvatamisega hakkama saan või kas isa tema olemasolust üldse teada tahabki. Kui ma milleski kindel olin, siis just nimelt selles, et Eerole võib loota. Oli ju tema see, kes oma peret ja last tahtis. Nüüd siis oli mehe unistus teoks saamas, kuigi ta ise sellest veel midagi ei teadnud.See on lugu Eestist Soome tööle läinud Hillest – naisest, kes pettumuste kiuste julgeb ikka veel armastusse uskuda. Hoolimata sellest, et laps, kelle ta enda teada puhtast armastusest sünnitab, ootamatult enam tema oma ei olegi. Hoolimata sellest, et mees, kelle kätte ta oma elu usaldab, polegi tegelikult see, kes ta näib olevat.Mari Sajo on sündinud 1968. aastal Pärnus, lõpetanud Tartu Ülikoolis eripedagoogika eriala ning töötanud aastaid logopeedina. Alates 2009. aastast elab ta Soomes.Mari Sajo esikromaan „Võõra õue peal“ saavutas kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistlusel II koha.