Книги, похожие на «Emmi Pesonen, Maailma kauneim sõna»

Perekondlikust kiusust päranduse pärast saavad alguse segadused, mis lõpevad verevalamisega. Ühe nädala jooksul satuvad ühest ja samast trepikojast haiglasse kolm inimest. Üht neist on pussitatud ja teisele tahtlikult otsa sõidetud. See äratab politsei tähelepanu ning uurimine usaldatakse kriminaalpolitsei inspektor Marko Tammiku meeskonnale. Esialgu lihtsana tundunud ülesanne muutub järjest keerulisemaks, sest kõik kolm juhtumit on omavahel seotud ja nõuavad paraku uusi ohvreid. Lisaks vajavad klaarimist ka sassi läinud peresuhted.
Eet Tuule on avaldanud neliteist raamatut. Tema loomingus on nii loodusjutte lastele kui ka krimilugusid ja autobiograafiliste sugemetega romaane. Vaneminspektor Tammiku ja tema tiimi teistest uurimisjuhtumistest saab lugeda raamatutest „Jaanituli Käopesas“, „Kuristik raiesmikul“, „Päevikukütid“, „Tiivuline tunnistaja“ ja „Valede veski“.

„Katki” räägib loo keskealisest pisut eraklikust Ragnest, kes on sattunud oma elus madalseisu. Endas selgusele jõudmiseks üürib ta vana maja ja sukeldub seal iseenese valusasse minevikku. Ent maja peidab oma seinte vahel üht traagilist lugu. Juhuse tahtel tuleb aastaid saladuses hoitud lugu päevavalgele ja see muudab kõigi asjaosaliste elu. Lahti hargnevad inimeste saatused, põimuvad minevik ja tänapäev ning ootamatult seisab Ragne silmitsi keerulise ülesandega … „Vaid väikeseks viivuks oleks justkui midagi läigatanud taskulambi valgusvihus. Ragne sirutas käe ettevaatlikult purunenud laudade vahele ja tundis, kuidas külm metall tema kätt puudutas. Jah, just see puudutas tema kätt, mitte vastupidi. Tasapisi tõmbas ta külma tundmatut eset enda poole, kuni nägi, et see on metallist käsitöökarp, vana ja roostetanud.” „Katki” autor Tea Lall on sündinud 1967. aastal Jõgeval. Ta töötab Jõgeva linnaraamatukogus. „Katki” on tema esimene romaan, mis võitis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel III koha.

Lämmatava pingega kummituslik lugu, mis poeb su naha alla. – The Suspense is Thrilling MeKeegi ei tea, kes ta tegelikult on…Hattie Hoffman on kogu oma elu rolle mänginud: eeskujulik õpilane, eeskujulik tütar, eeskujulik kodanik. Aga Hattie tahab midagi enamat, midagi suuremat ja, nagu lõpuks selgub, midagi väga ohtlikku. Kui Hattie julmalt surnuks pussitatakse, rebib tragöödia tema väikese kokkuhoidva kodulinna ribadeks.Peagi saab selgeks, et Hattiel oli vägagi kompromiteeriv salasuhe. Tekib küsimus, kes veel sellest teadis? Ja kui kaugele oleksid nad valmis minema, et suhtele lõpp teha? Hattie poiss näib tema surma tõttu lausa hullunud, aga võib-olla oli ta Hattiesse nii sügavalt armunud, et tüdruk oli muutunud tema jaoks kinnisideeks? Või sattus Hattie oma impulsiivse ja uljaspäise iseloomu tõttu lihtsalt valel ajal valesse kohta, mis viis lõpuks tema vägivaldse surmani kellegi võõra käe läbi?Käänakuid ja ootamatuid pöördeid täis „Hattie Hoffmani viimane vaatus” taastab lugeja silme ees viimase aasta ohtlikult kütkestava noore naise elus, mille jooksul kerkivad pinnale väikelinna hämaraimad saladused… ning neiu ise liigub surmale üha lähemale.Mindy Mejial on Minnesota ülikooli bakalaureusekraad ja Hamline’i ülikooli kaunite kunstide magistrikraad. Kui põgusad vahepeatused Iowa Citys ja Galways välja arvata, on ta elanud kogu oma elu Minneapolises, kus on pidanud palju ameteid alates õunakorjajast ja lõpetades müügijuhiga.Võimas ja nugaterav „Hattie Hoffmani viimane vaatus” paneb lugeja mõtlema piiridele süütuse ja süü, tõelise olemuse ja pettuse vahel. Kas armastus viib eneseavastuse või enesehävituseni?Suurepärane üllatusi täis romaan, lugejad avastavad rõõmuga, et see raamat on üks vähestest, mis ühe päevaga läbi loetakse. – Suspense MagazineFantastiline… – Pioneer PressNeed lugejad, kes võtavad selle haarava psühholoogilise põneviku kätte seetõttu, et raamatul on ühiseid jooni Gillian Flynni romaaniga „Kadunud”, avastavad peagi rõõmuga, et Mejia enesekindel kirjutamislaad annab tuntud teemadele hoopis uue sügavuse, käsitledes manipulatsiooni ja identiteeti veelgi teravama nurga alt. –Booklist Starred Review