Книги, похожие на «Джон Фаулз, Maag»

Võtnud nõuks elada sünget ja rasket elu palgamõrvari seltskonnas, kes päästis ta Mehhiko narkoparuni vangistusest, tahab Sarai õiendada arved vastiku sadisti Arthur Hamburgiga. Tapmiskunstis aga oskamatu ja kogenematu, väljuvad sündmused tema kontrolli alt ning ta on suuremas ohus kui iial varem. Sarai hooletud valikud seavad ta olukorda, kust tagasiteed ei ole. Tema päästja on taas Victor, kelle tunded Sarai vastu pole lahtunud. Kuid mõlemad mõistavad, et pääsemine on kõigest ajutine. Teades, et tüdruk võib astuda mõtlematuid samme, nõustub Victor teda välja õpetama. Aga Arthur Hamburgi parem käsi Willem Stephens ei ole mees, kes kaotusega lepiks. Ta seab endale eesmärgiks Sarai leida ja ta tappa, ning vahendeid ta selleks valima ei pea. Temaga lööb mesti Ordu, kellel on Sarai ja Victoriga omad arved õiendada. Algab kassi ja hiire mäng, kus loota saab vaid iseendale. Victori partner on salapärane rootslane Fredrik, kellega Sarai on korra juba kohtunud. Kas teda võib usaldada? Kelle heaks ta tegelikult töötab? Ja on veel Victori vend Niklas, kes ootab võimalust, et Saraile kätte maksta. “Tapjate seltskonnas” on raamatusari, mis räägib kahest isepäisest palgamõrvarina töötavast vennast ning keerulise saatusega tüdrukust, kelles on samuti tapjaverd. Temast saab neid ühendav lüli. Koos mehega, kelle piinamis- ja ülekuulamismeetodid külvavad kriminaalses allilmas hirmu, võtavad nad enda kanda keerulise ülesande: kõrvaldada maailma vanima ja suurima palgamõrvarite grupeeringu juht ning võtta üle tema äri. Ülipõnev ja dramaatiline, ootamatuid pöördeid ja vastuolusid tulvil sari kompab inimloomuse piire, kirjeldab tegelaste ohtlikku elu kuritegevuse, iha, pettuste, mõrvade ja armastuse võrgustikus.

Evelynil on vaja maksku mis maksab üles leida Sandra Lamberti nimeline tütarlaps. Selleks sõidab ta ühele Kariibi mere troopilisele saarele, kus satub vastamisi Sandra venna, jõulise ja kõikvõimsa magnaadi Louis Lambertiga. Mehe veetlusele pole võimalik vastu panna ning Evelyn muutub paratamatult tema vangiks. Ja seda rohkemgi kui vaid ühel viisil.

Vladimir Wiedemann oli üks 1970ndate Eesti hipi-underground’i keskseid kujusid. Ta omandas Tallinna Pedagoogilises Instituudis kõrghariduse vene filoloogias, täiendades end ka semiootika vallas. “Püha kaljukitse radadel” on Vladimir Jah Guzmani pseudonüümi all varem ilmunud vene keeles. Teos pakub magus-maagilist sissevaadet Vladimir Wiedemanni seiklustele Kesk-Aasias, mida ta külastas korduvalt alates 1970ndate teisest poolest. Siit sujub kulgemine mööda müstilisi pühapaikasid, Dušanbe turgusid, hüpnootilisi mäeahelikke, Lenini tänavaid kolme Lenini ausambaga ning nasvai, najaki või kanepipläru aurudes siserännakuid, mis võivad tipneda kohtumisega igaviku Buddha endaga. Samuti kuuleme nõukogude aja ilmselt kurioosseimast äriplaanist – trükkida koraani otse KGB ruumides Tallinnas ja müüa neid üüratu vaheltkasuga Kesk-Aasiasse, ning mitte jääda seejuures vahele. Terje Toomistu, antropoloog

Raamatus on kolm lugu, mida ühendab loodus. See, mis mulle on lähedane lapsepõlvest saadik ja millega kokkupuutumistest ka kirjutan. Tegu on peaaegu reisikirjadega, millest tuleb välja, et vahel pole olulist vahet käigul kodumetsa pliidipuude järele või käigul Uus-Meremaa metsa põliseid kauripuid vaatama. Oluline ja huvitav on ikka see, mida inimene oma retkel näeb, mõtleb ja mida selline retk temale tähendab. Kas meelelahutust, targemaks saamist või veel üht kinnitust oma ühtekuuluvustundele loodusega, metsaga, puude-põõsaste, lillede ja lindudega. Ja rõõmu, et midagi niisugust on ikka olemas ja muret selle pärast, kas ja kui kaua loodus, metsad ja niidud, milleta elu ei suuda ette kujutada, veel kestab. See rõõm nagu see muregi on paljudele meist ühine ja see annab lohutust. Ja isegi lootust.