Книги, похожие на «Peeter Sauter, Luus»

"Tuisune talv" on järg triloogia esimesele osale «Sügisvalgus». Laanehaua majakese omanikuks saanud linnamees Sander Karm on talveperioodiks kohaliku saeveski tööliseks hakanud ja püüab elu realiteetidele alistudes unustada järgmisse põlvkonda kuuluva Liis Melliku vastu tekkinud õrnu tundeid. See aga polegi nii lihtne, sest tuisune talv veeretab Harinõmme küla elanike ette mitmeid katsumusi.

Taivo on vabakutseline ornitoloog, kel lisaks looduses viibimisele tuleb ka pikki tunde arvuti taga töötada. Abielukriisi tõttu väldib ta kodu, pealegi on hiljuti tema ellu ilmunud noor lindude vaatlemisest huvitatud naine. Teesalude pereelule see teadagi kasuks ei tule.Kevadel hakkavad toimuma sündmused, mis paljastavad mitmeid saladusi ka teiste linnuhuviliste tegevuses ja suhetes. Võimuvõitlus vaevu hingitsevas linnuklubis, hämarad lood metsas, vanade vaatluspäevikute vargus, kallaletungid maakodus ja segased juhtumised pankrannikul …Järjest kriminaalsemaks muutuvaid sündmusi asuvad uurima raamatutest „Jaanituli Käopesas” ja „Kuristik raiesmikul” juba tuttavaks saanud kriminaalpolitseinikud Marko Tammik ja Piret Velliste. Mõistatused küll lahendatakse, kuid mõndagi jääb veel varjatuks.Eet Tuule on varem avaldanud üheksa raamatut: „Trompetid udus” (2014), „Tagalaane valitsejad” ja „Poisike rukkis” (2015), „Sundsuvitaja” (2016), „Juured ja võrsed” ning „Keset ilu ja valu” (2017), „Eraku eksitus”, „Jaanituli Käopesas”, „Metsatalu saladused” (2018) ja „Kuristik raiesmikul” (2019).

Piret Bristoli kolmas romaan kirjeldab üliõpilaste elu Tartus 20. sajandi viimase kümnendi hakul. Suvest suveni 1989–1990 leiavad Leningradi (praeguse Narva) maantee tornühiselamus aset kõikvõimalikud sündmused nii provintsist saabunud minategelase kui ka vanade olijate, füüsika-üliõpilaste, elus. See oli aeg, kui Tartu tänavate veneaegsed nimed olid rahva mälus värskemad kui äsjase ümbernimetamise käigus taastatud ning Eesti kuulus veel Nõukogudemaa koosseisu, Poest sai kõike osta rublade eest, kuid ka valuutapoode tärkas nagu seeni pärast vihma; Toomkiriku varemed ja vana Werneri kohvik olid tellingutes ning ülikooli peahoone juurest viis raekoja platsile kitsuke tänav, mida rahvasuu kutsus Poola koridoriks. Perestroika ja glasnost olid juba oma vilju näidanud. Oli ilmselt lähedal aeg, kui üks poliitik võilattu sisse murrab. Kes see ikka ühiselamus võid sõi? Oli kaunis kevad, meie kahekümneaastased. Tehniline progress oli kohale jõudnud. Kõik oli alles ees.