Книги, похожие на «Peeter Sauter, Luus»

Evelynil on vaja maksku mis maksab üles leida Sandra Lamberti nimeline tütarlaps. Selleks sõidab ta ühele Kariibi mere troopilisele saarele, kus satub vastamisi Sandra venna, jõulise ja kõikvõimsa magnaadi Louis Lambertiga. Mehe veetlusele pole võimalik vastu panna ning Evelyn muutub paratamatult tema vangiks. Ja seda rohkemgi kui vaid ühel viisil.

Lolliks tehtud, paljaks röövitud ning saatuse hooleks jäetud Maryle tundub, et saabunud sünge periood ühel kaugel Kariibi mere saarel ei lõpe kunagi. Ent lootusetuse tähtsaim ravija on muidugi armastus. Tuleb seda vaid kohata ja suure tunde vääriline olla. Kuidas aga tõelist armastust ära tunda, seda polnud Mary endalt kunagi varem küsinud.

Eluratas veereb meie kõigi jaoks pidurdamatult ja halastamatult edasi ning viib ka meie peategelase, kes on paljudele juba tuttav teosest “ Aeg puudutab tõde”, kuid samas nii võõras, uutesse seiklustesse. Saladuseloor varjutab siiani paljusid aastaid tema elatud elust. Saatus paiskab teda aeg-ajalt erinevatesse riikidesse, linnadesse, küladesse ja pillutab teda kohtadesse kus ta kohtub uute ning huvitavate inimestega. Kõik ei olegi nii sõbralikud kui nad esialgu tunduvad. Naistel on jätkuvalt tähtis roll tema elus ja nad muudavad tahes-tahtmatult ja-või tahtlikult tema eluteed. Teda on nende eest hoiatatud, kuid vaatamata sellele, leiab ta ikka ja jälle tee erinevate karakteritega naiste juurde. Nad on nii kaitsvateks ingliteks kui painajalikeks deemoniteks tema elus. Elu õppetunnid jätkuvad. Vana, roheliste silmadega ennustaja oli kunagi öelnud, et naised võivad ta tõsta troonile või hävitada. Oleneb kellega ja kus ta kohtub ning kas ta tahab seda… Seda viimast, naiste läbi hukkumist, uskus mees rohkem. Läbi ajaloo olid naised sõdu põhjustanud ja mehi hullutanud. Miks tema peaks neist teistest meestest erinema? Seiklused jätkuvad. Kohtumine mustlaseidega ja millised on tema ennustused Hansule järgnevaks eluks?

Eelmise sajandi ühe silmapaistvama kirjaniku Franz Kafka sümbolistlik romaan Mati Sirkeli tõlkes.Kafka jutud viivad meid võrdpildi, mõistujutu maailma. Nad tähendavad seda, mida nad ütlevad, ja viitavad seejuures alati millelegi hõlmavale. Seda romaani võib lugeda kui lugu maamõõtja K. kurnavast võitlusest lossi pääsemiseks, aga seda võib võtta ka inimeksistentsi totaalsuse sümbolina, katsena hõlmata metafooriga tervet inimeksistentsi, tema mõtte ja mõttetuse paradoksi. Kafka sümboolika varal võime seiseneda komplitseeritud filosoofilis-religioossetesse spekulatsioonidesse, sotsiaal- ja individuaalpsühholoogiasse, kõige avaramate piiridega maailmavaatelisse diskussiooni. Lisaks võime tema mitmepaikseid romaane lugeda ka Franz Kafka isiklike eludokumentidena, eepilise avaruse saanud subjektiivse aruandlusena, autobiograafiliste krüptogrammidena.Vähe on kirjanikke, kelle looming oleks võimaldanud ja välja kannatanud niisugusel hulgal erinevaid, kohati ristivastupidiseid tõlgendusi ja hinnanguid, nagu need Kafka loominguleosaks on saanud. Eeskätt kehtib see tema romaanidekohta. Mida tähendab Loss? On ta inimlike mõõdupuudegahaaramatu transtsendentse lunastuse asupaik – teoloogidetaevas, nagu arvab väljaandja Max Brod, või kosmilise kurjuse,saatana peakorter, või lihtsalt maise maailma bürokraatia,võõrandunud elu võrdpilt – või kõik need kokku? Keson maamõõtja K.? Kas parimategi inimlike püüdluste luhtumistsümboliseeriv igamees, elu absurdsuse sümbol, või kurjuseleaktiivselt vastu astuv, lootust sisendav revolutsionäär, kessaab küll igal sammul lüüa, aga omast ei tagane? On ta igavesekurjuse, bürokraatliku maailmakorra süütu ohver või omavalelikkuse, külma arvestamise, ebaeetiliste vahendite kasutamiseeest karistada saav tüssaja, kavaldaja, vale mees õigetesihtide taotlemiseks? Ja kes oli Kafka ise? Kas metafüüsilineanarhist, religioosne humorist, absoluutne moralist, absurdikirjanik,nõrkuse geenius, võõrandunud maailma mütoloog,teednäitav kuju, või väikekodanlik dekadent, küll andekas,aga seda eksitavam negativist? Kafka interpreteerijate armeeei ole etikettidega kokku hoidnud, aga ometi ei taha nendeobjekt kuidagi lasta ennast ühe nimetaja alla viia. Raske ontõestada, nagu oleks Kafka midagi tõestada tahtnud. Ta oliküsija, otsija, kuid kujundi, mitte mõistete või teooria kaudu —ja kujundiga, sümboliga ei saa loogiliselt vaielda. «Kafkal oliharvaesinevat jõudu endale võrdpilte luua. Sellegipoolest eiammendu ta kunagi selles, mis on tõlgendatav, pigem on tavõtnud tarvitusele kõik mõeldavad ettevaatusabinõud omatekstide tõlgendamise vastu. Nendes tuleb tasa ja targu, umbusklikultedasi kobada.» (W. Benjamin).Tõlkija Mati Sirkel