Книги, похожие на «Matthias Johann Eisen, Luupainaja»

Et oma minevikust pääseda, on Yasmine Ajam kodumaalt lahkunudja elab New Yorgis, kus ta on teinud edukat karjääri. Ühel päeval saab tasõnumi, mis sunnib teda tagasi koju Stockholmi eeslinna pöörduma – tundub,et seal parasjagu aset leidvad rahutused on kuidagi seotud tema vennakadumisega. Samal ajal töötab Klara Walldéen Londonis ühes salapäraste jahämarate eesmärkidega uurimisinstituudis. Tema arvuti varastatakse ja peagipärast seda tõugatakse üks naise kolleeg metroorongi alla. Ka Klara peabStockholmi naasma. Naiste teed ristuvad ja välja hakkab kooruma hirmutav piltjõhkrast ühiskonnast, kus võimukandjad ei kõhkle oma eesmärkide saavutamisenimel millegi ees tagasi, isegi kui selleks tuleb minna üle laipade.„Eeslinn” on eraldiseisev järg menuromaanile „Ujuja”, mille põhjal onvalmimas film. Joakim Zander (snd 1975) elab oma perega Lundis. Ta on kaitsnudMaastrichti ülikoolis õigusteaduse doktori kraadi ja töötanud kümme aastatBrüsselis Euroopa Liidu institutsioonides. Lapsepõlves ja nooruses elas tamõnda aega ka Lähis-Idas ja USAs.

Kogumikus on eesti autoritelt:Miikael Jekimovi verine lugu kosmosepiraatidest, «Tormiga saabub ka veritasu»,Mairi Lauriku kaugtuleviku teaduslik fantastika «Surf ajalainetel», VeikoBelialsi ja J. J. Metsavana ühes Strugatskite maailmas toimuv lugu «Neli kohtapeale koma», Mann Loperi aurupungilik alternatiivajalugu 1905. aastarevolutsioonist Eestis – «1905», Tamur Kusnetsi lõbusas laadis esimesekontakti lugu «Ootamatu jahisaak», Armin Kõomägi düstoopse tuleviku-Eestivirtuaalreaalsuse jutt «Punamütsike», Jaagup Mahkra stiilipuhas mõõga jamaagia lugu «Umgolla mustad maagid».Täheaja numbri tõlkeosa tutvustab ulmeklassikut C. L. Moore’i (1911–1987).Tema tegelast Loodekaare Smithi peetakse üheks Han Solo tegelaskujuinspireerijaks (lugu «Shambleau»). Joiry Jirel on mõõga ja maagia kirjanduseilmselt esimene naissoost mõõgakeerutaja (lugu «Jirel ja maagia»). Lugu«Ajavärav» räägib väljaspool aega ja ruumi paiknevast olendist, kesarmastab koguda maailmast tema jaoks huvitavaid elusolendeid ja asju, paigutadesneid siis oma isiklikku muuseumi. Lisaks leiab numbrist veel Raul Sulbiülevaateartikli C. L. Moore’i elust ja loomingust.

Väline identsus ei garanteeri sisemist sarnasust: kaksikuid Aldot ja Vincenzot ei suuda eristada isegi nende lihane ema, kuid meeste iseloomud on täiesti erinevad. Kui Vincenzo venda paariks nädalaks ennast asendama palub – mängima pruutpaaride salongi omanikku ning veetleva Micaela peigmeest –, viib see väike seik täiesti ettearvamatute tulemusteni.