Книги, похожие на «Aili Alavee, Luule, ametnik»

Täheaja 18. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viienda jutuvõistluse võidutööd. Siit võib lugeda koloniaalajastu Hiina ülikuid teenivatest salapärastest tegelastest, aga ka detailselt ülesehitatud aurupunk-maailmast. Vaimukas jutus sõlmib kass kuradiga lepingu, mis ta omanikule pehmelt öeldes peavalu põhjustab. Modifitseeritud dissidendid võitlevad militaarvalitsuse vastu. Sõjaväelane satub postapokalüptilises Eestis deemonlikku lõksu. Riia keisririigis kohtuvad eradetektiivid ajalooliselt tuntud suurmehega. Kübermaailma elanikud püüavad ellu jääda maatöid tehes. Elame kaasa kahe õe kannatustele sõjakeerises. Mõtleme isa ja poja suhetele külaühiskonnas, kus turistidele küttimisretki korraldatakse, ja saame teada, miks keegi pole enam hulk aega Kuul käinud.

Just siis, kui võluv Ardwicki krahv otsustab abielluda, lükkab ettepaneku tagasi auahne kaunitar, kelle pilk on suunatud hertsoginna tiitlile. Kogu London saab teada uhke aadliku hülgamisest. Siis asetab õnn või kaitseingel krahvi teele leedi Lupita Langi.Laitmatu päritoluga neiu on noor, rikkumata ja piisavalt kena, et varjutada isegi krahvi endine armastus. Rõõmu esimese kõrgseltskonnaballi üle varjutab neiu mure noorema venna pärast, kelle on sihikule võtnud halastamatu onupoeg… kuni krahv nimetab ennast veetlevate orbude hooldajaks – selle rolli vahetab ta peagi taevast saadetud pruudi abielumehe tiitli vastu.

«Pärsia kirjad» on satiirižanri põhjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «Pärsia kirjade» huumor ja satiir meile mõistetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut. Louis XIV, valitsenud suurriiki 74 aastat (kauem pole vist üleüldse keegi maailma ajaloos riiki valitsenud), suri kogu Euroopale kergenduseks 1715.a. Troonipärija Louis XV-nda alaealisuse tõttu hakkas riiki juhtima Orléans'i hertsog Philippe, kes armastas luksust, pidusid ja tralli. Ka paberraha sissetooja John Law' afäär langeb just sellesse ajajärku. Valitseva ringkonna argielu oli üks lõpmata pillerkaar, õukondlaste vaimsel piiratusel polnud aga põhja ega lage… Nojah, tuleb tuttav ette. Tõepoolest, «Pärsia kirju» lugedes jääb mulje, et maailm pole mitme sajandi vältel suurt muutunudki. Aga kas siis šedöövritega pole ikka nii? Eks nad seetõttu šedöövrid olegi, et aeg pole suutnud nende sõnumit kahandada ega ähmastada. … Kaks noort pärslast saabuvad Euroopasse ja mida nad siin kõik näevad ja kuulevad?!?… Lauri Leesi

Ameerika kirjanduse klassik HERMAN MELVILLE (1818 – 1891) on maailmakirjanduse suurimaid merekirjanikke, milleks annab esmajoones alust ta monumentaalne romaan “Moby Dick ehk Valge Vaal”, ilmunud eesti keeles 1974. aastal “Varamu” sarjas. Mereaineline on ka lühiromaan “Benito Cereno”, mis kuulub kirjaniku keskmisse loomeperioodi. Teose aluseks on reaalselt toimunud sündmused, mis on lühidalt kirjas Ameerika kapteni Amasa Delano pikema reisikirja ühes peatükis. Nimelt toimus 1799. aastal Tšiili põhjarannikul ankrus oleval Hispaania orjalaeval orjade ülestõus, mille käigus tapeti laevaomanik ning laeva enda valdusse haaranud orjad nõudsid, et laeva kapten Benito Cereno viiks nad tagasi nende kodumaale, Senegali. Kuid kirjanik on mainitud sündmusi kasutanud üksnes ees-kujuna, luues nende alusel ühe oma ambitsioonikama ja muljet-avaldavama teose, milles teda huvitavad peamiselt kaks oma aja aktuaalset teemat – orjus ning vastuhakk..