Книги, похожие на «Эдуард Вильде, Lunastus : ühe töölise noorpõlv»

Romaan algab idüllilises miljöös, kui äsja abiellunud Paul ja Elisabeth Delroze jõuavad pulmakingiks saadud Ornequini lossi, mis asub mõne kilomeetri kaugusel toonasest Saksa piirist. Selle lossi lähedal on kunagi aastate eest mõrvatud Pauli isa. On 30. juuli 1914.Äkki saabunud sõjakeerises kistakse noored lahku. Paul astub sõjaväkke, Elisabeth satub vaenlase kätte. Paulil tuleb nüüd astuda vastu oma kodumaa vaenlastele, samas püüab ta leida oma naist. Võitluste käigus kohtub ta ka oma isa mõrtsukaga, kes nüüd juhib vaenlase spioonide võrgustikku…Maurice Leblanci ühe eeskujuna on sageli nimetatud A. Dumas´d, ja ka «Mürsukillus» on musketärlikku hoogu, seekord küll ilmasõja süngete dekoratsioonide taustal.Prantsuse kirjanik Maurice Leblanc (1864-1941), kelle loodud tegelaskuju Arsenè Lupin on prantsuse kultuuriruumis sama tuntud kui Sherlock Holmes inglastel, kirjutas romaani "Mürsukild " kohe pärast I maailmasõja puhkemist ja esmakordselt ilmus see 1915. aasta alguses ajakirjas järjejutuna.

Stockholmi ühes pargis leitakse amputeeritud sõrmede ja varvastega kerjuse surnukeha. Esmapilgul ei kahtlustata surmajuhtumi põhjusena kuritegu. Kuid kohtuarst Fredrika Nymani vaist ütleb, et midagi on valesti, ja ta võtab ühendust Mikael Blomkvistiga.Mikael tunneb loo vastu pehmelt öeldes leiget huvi. Kerjus oli oma segastes juttudes korduvalt maininud Rootsi kaitseministri Johannes Forselli nime. Kas see oli vaid hullumeelse sonimine, mõttetu jamps? Või on mingi seos valitsusega tõepoolest olemas?Mikael palub Lisbethilt abi. Kuid pärast Holger Palmgreni matuseid on Lisbeth riigist lahkunud ja kellelgi pole temaga mingit kontakti.Keegi ei tea, et Lisbeth on Moskvas. Ta tahab oma õe Camillaga asjad ära klaarida. Ta on otsustanud: ta ei ole enam tagaaetav. Edaspidi on tema see, kes jahti peab.Tüdruk, kes peab surema – David Lagercrantzi Millenniumi-sarja raamatute suur finaal – seob poliitilised skandaalid ja kõrgel tasemel võimumängud ühte DNA-uuringute, Himaalaja-ekspeditsioonide ja lõhestumist külvava, organiseeritud netivihaga, mille juured viivad Vene trollivabrikutesse.

Triinu Merese romaani „Lihtsad valikud“ tegevus toimub tulevikus ja kusagil tundmatul planeedil. Naispolitseinik Gertrud Omaral õnnestub kinni võtta kaua taga otsitud kurjategija, kes on Gertrudi kunagine sõber, kallim ja kolleeg. Alguse saab sündmusahel, kus suhte- ja võimumängud muutuvad aina keerulisemaks ning kus lihtsaid valikuid õigupoolest ei olegi. Ei ole neid ülemkihi, võimust ja rahast rikutud, igavesti noorena püsivate aristokraatide jaoks, ei ole ka uurija-teadur Gertrud Omara ega teiste temataoliste tööd rügavate professionaalide jaoks, olgu nood ükskõik kui treenitud, ükskõik kui osavad. Sest kuidas tulla toime näiteks sellega, et pead jälitama oma parimat sõpra ja ta lõpuks tapma? Kas eesmärk pühitseb alati abinõu? Või teisalt – kas võim, rikkus ja kestev nooruslikkus on igal juhul õnne valem? Raamatu kandvaks teljeks on inimestevahelised suhted ja võimumängud, inimlikud pahed ja voorused. Ikka needsamad vanad head teemad, mis meile tuttavad juba Shakespeare’i aegadest peale. Triinu Meres on avaldanud luulekogu „Lagunemine“ (2009), tema lühijutte on ilmunud mitmes novellikogumikus („Pikad varjud“ 2015, „Mullast oled sa võetud“ 2013, „Viirastuslik rügement“ 2012). Triinu Merese romaan „Lihtsad valikud“ sai 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2. koha. Romaanivõistluse žürii esimees Jan Kaus: „Triinu Merese teoses võlus žüriid peaaegu hooletu julgus fantaseerida ning sundida lugejat oma fantaasiamaailm ilma pikemate selgitusteta omaks võtma.“

Anton Pavlovi poeg Tehhov on viidanud, et püss esimese vaatuse seinal teeb pauku viimases. Juhtub aga nii, esimeses vaatuses käivad hoogsad paugud ära ning krimiuurijad Andres Västrik ja Rita Leidpalu olgu targad ning tehtku kindlaks, milline püss hiljem seinale riputada. Sest, vaadake Pärnumaal on igal mehel vintraud kodus ja ka paugu tegemiseks on paljudel põhjus. Kui puud saaksid rääkida…